El Niño
|
See artikkel räägib ilmastikunähtusest, ooperi kohta vaata artiklit El Niño (ooper). |
El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul, põuad Austraalias jne.
El Niño sagedus on keskmiselt kaks korda kümne aasta jooksul (tavaliselt 4...7 aasta järel). El Niño nähtuse põhjustab püsivate tuulte suunamuutus. Tavaliselt puhuvad tuuled piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunast põhja ning keeravad ekvaatorile lähenedes läände ehk avaookeani suunas. Vee ärakanne pinnakihist põhjustab Lõuna-Ameerika rannikul tõusuhoovuse ehk külma ning toitaineterikka vee ookeanisügavustest ülespoole liikumise, mis muudab Vaikse ookeani idaosa heaks kalastuspiirkonnaks. El Niño korral muutub olukord vastupidiseks. Püsivad läänekaartetuuled toovad Lõuna-Ameerika läänerannikule sooja ning toitainetevaese vee, mille tõttu kaovad kalad ning muutub kliima mitmel pool maailmas.
Ka El Niñole vastupidine olukord võib olla ebanormaalselt tugev ning põhjustada Lõuna-Ameerika rannikul tavalisest veelgi kuivema ilma (La Niña). El Niño ja La Niña ebaregulaarset vaheldumist nimetatakse ENSO (El Niño Southern Oscillation).
El Niño tähendab hispaania keeles "poiss" või "jõululaps". Nimi pärineb Ecuadori ja Peruu kaluritelt, kes andsid sellise nime soojale hoovusele, mis saabus tavaliselt jõulude ajal ja kestis mitu kuud.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Arko Olesk. "El Nino külvab taas surma, üleujutusi ja põudu". Postimees. 12.8.2002
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: ENSO |