Eivind Astrup

Eivind Astrup

Eivind Astrup (17. september 1871 Kristiania – 27. detsember 1895 Folldal, Rondane, Dovre vald, Hedmark) oli norra polaaruurija ja reisikirjanik.

Tema vanemad olid hulgikaupmees Harald Astrup (1831–1914) ja Emilie Johanne Smith (1836–1915). Arhitekt Thorvald Astrup oli tema vend.

Aastal 1889 lõpetas ta kommertsgümnaasiumi (Kristiania Handelsgymnasium). Lühikest aega töötas ta panganduse alal ning sõitis siis venna juurde Philadelphiasse, kus tahtis end kaubanduse alal täiendada.

Seiklushimust liitus ta Robert Edwin Peary ekspeditsiooniga Põhja-Gröönimaale 1891–1892. Tema kaasavõtmisel etendas oma osa suusatamisoskus; oletatavasti valetas ta end vanemaks. Ta kaardistas Põhja-Gröönimaa. Talvituti McCormicki lahes Smithi väinas Loode-Gröönimaal. Seal õppis ta tundma etah-inuitte. Hiljem kirjutas ta neist ja nende oskustest suure lugupidamisega. Mais 1892 asusid Peary ja Astrup koerakelkude ja suuskadega kaardistama Põhja-Gröönimaa jäätunud siseosa. Lihanappuse tõttu oli matk pingutav. Kahe kuu pärast jõuti Gröönimaa idarannikule Independence Fjordi äärde, kus saadi muskusveise liha. Kolm kuud mindi tormi ja nälga trotsides tagasi Smithi väina äärde. Kogu teekond oli 2000 km pikkune. Ekspeditsiooni tähtsamad tulemused olid Põhja- ja Kirde-Gröönimaa kaardistamine, milles oli suur osa Astrupil, ning Astrumi põhjalik etnograafiline uurimus.

Kui Astrup sügisel 1892 Kristianiasse naasis, võeti ta vastu suure imetlusega. Ta sai Püha Olavi ordu rüütliks. Keegi temast noorem polnud seda au pälvinud.

Astrup osales ka Peary teisel Gröönimaa-ekspeditsioonil 1893–1894. Ekspeditsioon ebaõnnestus, sest ilm oli halb ja paljud ekspeditsiooni liikmed haigestusid riknenud lihakonservide söömisest. Astruo haigestus raskelt; tema biograaf Erling Kagge oletab, et põhjuseks võis olla riknenud liha söömine. Astrup jäi suusatamiseks liiga nõrgaks ning sõitis koos oma inuitist sõbra Kolotengvaga kelguga 1300 km mööda Melville'i lahe põhjarannikut ning kaardistas selle esimesena. See jäigi ekspeditsiooni ainsaks saavutuseks. Kuigi Astrup oli Perryle lojaalne, kritiseerib ta erakirjades tugevalt nii Perryt kui ka tema abikaasat, ning on oletatud, et vastumeelsus Perry vastu võis olla üks põhjus, miks ta teisel ekspeditsioonil Perryst lahku läks.

Norras võeti Astrup jälle imetlusega vastu. Ta sai oma kartograafilise töö eest tunnustuse Londoni Kuninglikult Geograafiaseltsilt.

Aastal 1895 ilmus tema raamat "Blandt Nordpolens naboer" ("Põhjapooluse naabrite seas"). Raamat anti 1990 uuesti välja. Aastal 1898 ilmus Londonis ingliskeelne väljaanne "With Peary near the Pole".

Tema geograafilised ja etnograafilised uurimused innustasid hilisemaid uurijaid. Tema eeskuju innustas Roald Amundseni. Fridtjof Nansen hindas teda väga kõrgelt.

Astrup tegi üksikasjalikke plaane uuteks Arktika- ja Antarktika-ekspeditsioonideks, kuid tema tervis oli pärast haigestumist Gröönimaal nõrgaks jäänud. Tor Bomann-Larsen viitab oma Roald Amundseni eluloos (1995) Amundseni päevikule, kus Amundsen ütleb, et on Frederick Cookilt, kes koos Astrupiga Gröönimaal oli, kuulnud, et Astrupi nõrkuse põhjuseks ei olnud lihamürgitus, vaid süüfilis. Igatahes kurvastas ta selle pärast väga, et ei saanud enam polaarekspeditsioonile minna.

1895. aasta jõulude ajal läks Hjerkinnis üksinda mägedesse. Kolmandal jõulupühal ta suri ning ta leiti alles kuu aega hiljem. Surma asjaolud on ebaselged. On mitu versiooni, mis põhinevad kaudsete tunnistajate ütlustel: ta kukkus end vastu kivi surnuks, sai kogemata lahti läinud relvast surmava tabamuse või laskis end ise maha.

Kui avalikkus sai Astrupi surmast teada, oli Norras peaaegu rahvuslik lein. Astrup maeti Vår Frelsers gravlundile Kristianias. Matustel oli palju rahvast.

Tunnustus

• 1892 – Püha Olavi ordu rüütel

Mälestuse jäädvustamine

Mäele, millelt Astrup leiti, püstitati mälestuskivi. Nordmarka piirile Kristianias rajati mälestusbautakivi. Aastal 1990 viidi need nähtavamasse kohta Frognerseterenisse.

Aastal 1909 pandi Thule valda Loode-Gröönimaal mälestustahvel, mida uuendati 1959.

Melville'i lahes on tema järgi nimetatud Astrupi saar.

Roald Amundsen nimetas ühe neeme Antarktikas tema järgi Astrupi neemeks.

Portreed

Asta Nørregaard maalis temast 1893 täispikkuses portree, mille valdaja on Foreningen til Ski-Idrettens Fremme Oslos.

Norra Polaarinstituudi fotokogus on temast palju fotosid. Osa neist on avaldatud tema raamatu faksiimiletrükis.

Isiklikku

Astrup jäi vallaliseks.

Astruppi on nimetatud koduarmastajaks ja muusikasõbraks.

Ekspeditsiooni ajal magas ta karusnahast riietes vabas õhus lumes. Ta püüdis õppida inuittidelt.

Välislingid

• Den glemte polarhelten, aftenposten.no, 30. oktoober 2004 (norra keeles, foto)
• Norsk biografisk leksikon (allikas)
• Kasutatud on rootsikeelse Vikipeedia artiklit seisuga 28.4.2009.