Eeva Niinivaara

Eeva Niinivaara (sündinud Pedriks; 7. detsember (vkj) / 20. detsember 1900; Siimusti, Kurista vald, Laiuse kihelkond, Tartumaa – 29. oktoober 2000 Helsingi) oli eesti keele- ja kirjandusteadlane ning luuletaja.

Haridustee

Ta sai alghariduse madame Kilgi erakoolis Jõgeval. Üheksa-aastaselt astus Tartusse ENKSi tütarlastegümnaasiumi, mille lõpetas 1919. aastal.

Ta jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis. Ülemastme ulatuses õppis ta ka kunstiajalugu ning 1922. aasta juulis oli ta abiks vastsele kunstiajaloo professorile Tor Helge Kjellinile tema uurimisreisil Lätis ning Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinetis. Ta lõpetas filosoofiateaduskonna 1943. aastal cum laude. Ta oli üliõpilasseltside Ilmatar ja Veljesto liige.

Niinivaara omandas Helsingi Ülikoolis rahvakooliõpetaja kutse ja lõpetas ülikooli kandidaadikraadiga 1947. aastal.

Töökäik

Eva Pedriks hakkas tööle ka kunstiajaloo õppetooli juurde asutatud Kunstiajaloo Instituudis, kuhu ta vormistati ametlikult tööle 1922. aasta oktoobris. Ta töötas seal esialgu tasuta 12 tundi nädalas, alles 1923. aasta veebruarist lubati talle palka maksma hakata. Märtsis pidid Kunstiajaloo Instituudis koos tööle hakkama Eva Pedriks ja Voldemar Vaga. Tegelikult aga pidi Eva Pedriks lahkuma ja Voldemar Vaga alustas oma kunstiajaloolase karjääri Kunstiajaloo Instituudi ajutise abijõuna.

1928. aastal kutsus kooliuuendaja Johannes Käis Tartu Ülikooli lõpetanud Eeva Pedriksi Võru Õpetajate Seminari eesti keele ja kirjanduse ning soome keele õpetajaks.

Aastatel 1945–1971 töötas ta Helsingi Ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina.

Looming

Kirjanduslikku tegevust alustas ta 20-aastaselt luuletustega. 60 aastat hiljem ilmus Helsingis ta eesti- ja soomekeelsete luuletuste kogu "Unarsõnad" (1979). Tema kirjandusainelisi uurimusi on avaldanud Looming, Tulimuld ja Virittäjä. Esseid ja retsensioone ilmus eesti lehtede kõrval soome väljaannetes Helsingin Sanomat ja Uusi Suomi. Raamat "Kasvumaa" (1981) koondabki valiku neist.

Tema mälestusteraamat "Ikka paistab seesama päike" (1988, 1994) on ilmunud soome ja eesti keeles.

Artiklite kirjutamise kõrval korraldas Niinivaara ülikooli aulas teatri- ja luuleõhtuid, kus esinesid sellised kuulsused nagu Ella Eronen ja Liina Reiman. Kuid suur osa tema tähelepanuväärsest tööst jäi varju, sest seisnes soovituste jagamises kirjastustele, arhiivimaterjalide vahendamises Soomest Rootsi raudse eesriide taha sattunud eesti uurijatele ning tõlkijate innustamises.

Niinivaaral kui keeleõpetajal oli aastakümnete jooksul kogunenud tuhandeid õpilasi, sest eesti keele algkursuse omandamine kuulus soome keele õpetajate ettevalmistusse. Kuid huvi eesti keele ja kultuuri vastu levis laiemaltki kui üksnes tulevaste õpetajate seas. Seetõttu võib leida Niinivaara õpilasi Soomes paljudelt elualadelt. Oma eesti keele õpetajat meenutavad meelsasti endine Soome televisioonitoimetaja Arvi Lind, laulja Mauri Antero Numminen ja varasem Soome Eduskunna esimees Riitta Uosukainen.

Teoseid

• "Unarsõnad" (luulekogu, eesti ja soome keeles). Luuletused soome keelde tõlkinud Pirkko Nuolijärvi. Helsingi 1979
• "Kasvumaa. Eeva Niinivaaran kirjoituksia vuosilta 1923–1981" (artiklikogu, osa teksti eesti keeles); eessõnad Aimo Turunen ja Raili Kilpi. Helsingi 1981
• "Yhä paistaa sama aurinko: elämää nuoruuteni Eestissä ja Suomessa" (mälestusteraamat). Lindistanud Anja Salokannel, koostanud Hannu-Pekka Lappalainen. Otava. Helsingi 1988
  • Linda Viiding. "Üha paistab sama päike..." (Eeva Niinivaara mälestusteraamatust). Looming 1989, nr 4, lk 564–566
  • Rutt Hinrikus. Raamatu "Yhä paistaa sama aurinko" arvustus. Akadeemia 1989, nr 8, lk 1756–1759
• "Ikka paistab seesama päike: elu mu noorusaja Eestis ja Soomes". Soome keelest tõlkinud Mare ja Martin Ollisaar, järelsõna Anja Salokannel. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1994
  • Eerik Teder. "Paeluv mälestusteraamat". Keel ja Kirjandus 1995, nr 1, lk 59–61

Asutatud stipendiumid

1996. aastal asutas ta oma stipendiumi Siimustist pärit noorte keeleõpinguiks. Stipendiumid (9) ja preemiad (2) anti Soome Instituudi vahendusel 1997.–2001. aastani Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilastele, kelle juhendajaks oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Helge Maripuu. Seepärast hoogustus alates 1996. aastast Eeva Niinivaara kodukohas tema tegevuse uurimine. Koostöös Soome Instituudiga antakse välja Eeva Niinivaara stipendiumi gümnaasiumiõpilas(t)ele, kes on pikema aja jooksul humanitaarvaldkonnas silmapaistvalt esinenud.

Friedebert Tuglase Selts on alates 1982. aastast välja andnud Niinivaara stipendiumi eesti kultuuri tutvustajaile Soomes.

Tunnustus

• 1996 Valgetähe III klassi teenetemärk
• Johannes Käisi Seltsi auliige

Mälestuse jäädvustamine

Eeva Niinivaara mälestuskivi Siimustis

4. septembril 2004 avati Siimustis Vooremaa päeva raames Eeva Niinivaara park, kuhu igal kevadel istutatakse tuntud isikute nimelisi puid.

Igal aastal detsembris (Eeva Niinivaara sünniaastapäeva paiku) peetakse Siimusti raamatukogus tema mälestustundi.

Isiklikku

Abiellumine soome keeleuurija Martti Niinivaaraga viis noore pedagoogi 1930. aastal Helsingisse.

Abikaasa suri varakult, kuid Eeva Niinivaara jäigi Helsingisse ja Soome pealinnast sai järgmiseks 70 aastaks ta kodulinn. Ta läkitas sealt kultuurisõnumeid eesti ajalehtedele ja hakkas vahendama sünnimaa kultuuri Soomes.

Ta on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Kirjandus

• Anja Salokannel. "Eeva Niinivaara 90". Looming 1991, nr 12, lk 1712–1713.
• Kalle Kurg. "Vihmavari" (pühendusluuletus). // Raamatus: Kalle Kurg. "Pimeduse värvid". 1960–1990, Virgela 1999, lk 106.
• Eeva Niinivaara (nekroloog). Sirp 10. november 2000, lk 20.
• Juhani Salokannel. "Sajandipikkune elu Soome sillal". Eesti Päevaleht / Arkaadia 10. november 2000, lk 15B.
• Liina Razmus. "Eeva Niinivaara arhiiv Soome Kirjanduse Seltsi Kirjandusarhiivis". // Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, 32. Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk 195–201.

Välislingid

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
• Eeva Niinivaara Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Foto ja elulugu Siimusti raamatukogu lehel
• "Siimustis tähistati üleeile sealt pärit keele ja kirjandusteadlase Eeva Pedriks-Niinivaara 100. sünniaastapäeva". Vooremaa, 15. detsember 2001