Eesti limused

Eestis on kindlaks tehtud umbes 165 liiki limuseid (Mollusca), nende seas nii teod kui karbid.

Maismaal elab umbes 85 liiki tigusid (neist 14 kojata ehk nälkjad), mageveekogudes umbes 40 liiki tigusid ja 20 liiki karpe ning meres 15 liiki tigusid ja 8 liiki karpe.

Malakoloogia Eestis

Limuseid uuriv teadusharu on malakoloogia. Eestis oli limuste esmaseid uurijaid Max Braun. Limuste uurimisega on hiljem põhjalikult tegelenud Juhan Vilbaste. Limuste uurijad on ühinenud Eesti Malakoloogia Ühingusse.

Eesti liigid

Järgnevalt on toodud Eestis elavate limuseliikide (esialgu ebatäielik – siin hetkel 144 liiki) loend.

Teod (Gastropoda)

Kojata teod ehk nälkjad

Arion circumscriptus hall teetigu
Arion fasciatus vööt-teetigu
Arion hortensis võsa-teetigu
Arion lusitanicus hispaania teetigu (Eestis võõrliik)
Arion silvaticus mets-teetigu
Arion subfuscus kollane teetigu
Deroceras agreste põldnälkjas
Deroceras laeve soonälkjas
Deroceras reticulatum kirju nälkjas ehk kirjunälkjas
Krynickillus melanocephalus (Eestis võõrliik)
Lehmannia marginata klaasnälkjas
Limacus flavus kollane keldritigu
Limax cinereo-niger must seatigu ehk must-seatigu
Limax maximus suur seatigu ehk suur-seatigu
Malacolimax tenellus hele seenetigu

Kojaga teod

Achanthinula aculeata ogatigu ehk oga-rõõnetigu
Acroloxus lacustris liudtigu
Ancylus fluviatilis napptigu
Anisus leucostoma valgesuu-spiraaltigu
Anisus vortex harilik spiraaltigu
Anisus vorticulus soo-spiraaltigu
Aplexa hypnorum loigutigu
Arianta arbustorum kiritigu
Bathyomphalus contortus rihmtigu
Bithynia leachi lombi-keeristigu
Bithynia tentaculata harilik keeristigu
Bradybaena fruticum (Fruticola fruticum) põõsatigu
Cepaea hortensis võsa-vööttigu
Cepaea nemoralis salu-vööttigu
Clausilia bidentata kahehambane sulgsuu
Clausilia cruciata laane-sulgsuu
Clausilia dubia mägi-sulgsuu
Cochlicopa lubrica harilik kiirgtigu
Cochlodina laminata harilik kedertigu
Cornu aspersum kare viinamäetigu (Eestis võõrliik)
Discus rotundatus kirju ketastigu
Discus ruderatus harilik ketastigu
Euomphalia strigella nabatigu
Galba truncatula kaldatigu
Gyraulus albus harilik lametigu ehk valkjas lametigu
Gyraulus crista ribitigu ehk ribi-lametigu
Gyraulus laevis väike lametigu
Helix pomatia harilik viinamäetigu
Hippeutis complanatus harilik läätstigu ehk läätstigu
Hydrobia ulvae lamekeermene vesitigu
Hydrobia ventrosa ümarkeermene vesitigu
Lymnaea stagnalis mudatigu
Macrocastra borealis mets-käävtigu
Macrocastra plicatula harilik käävtigu
Marstoniopsis scholzi (Amnicola steini) samblatigu
Myxas glutinosa manteltigu
Nesovitrea hammonis sarvjas jooniktigu
Perforatella bidentata kakshammastigu
Physa fontinalis harilik põistigu ehk põistigu
Physella heterostropha ebapõistigu
Planorbarius corneus sarvtigu
Planorbis carinatus kiil-labatigu
Planorbis planorbis väike labatigu ehk harilik labatigu
Potamopyrgus antipodarum rändtigu
Punctum pygmaeum täpptigu
Radix auricularia kõrvik-punntigu
Radix balthica munajas punntigu
Radix ovata harilik punntigu
Radix peregra piklik punntigu
Ruthenica filograna filigraantigu
Segmentina nitida liistaktigu
Stagnicola glaber (Omphiscola glabra) sile sootigu
Stagnicola palustris suur sootigu
Succinea putris suur merivaiklane
Theodoxus fluviatilis vesiking
Trichia hispida karustigu
Truncatellina sylindrica sale lootigu
Vallonia costata ribi-valgetigu
Valvata cristata ketas-sulgtigu
Valvata piscinalis koonusjas sulgtigu ehk harilik sulgtigu
Valvata pulchella madal sulgtigu
Vertigo angustior vasakkeermene pisitigu
Vertigo geyeri luha-pisitigu
Vertigo pusilla sale pisitigu
Viviparus contectus järve ematigu (või järv-ematigu)
Viviparus viviparus jõe-ematigu (või jõgi-ematigu)
Vitrina pellucida klaastigu
Xerolenta obvia nõmmetigu

Karbid (Bivalvia)

suguk. Astartidae (roostekarplased)

Astarte borealis (suur roostekarp)

suguk. Cardiidae (südakarplased)

Cerastoderma glaucum (söödav südakarp)
Cerastoderma lamarcki (Lamarcki südakarp)

suguk. Dreissenidae (rändkarplased)

Dreissena polymorpha (rändkarp)

suguk. Mactridae

Rangia cuneata [võõrliik]

suguk. Margaritiferidae (ebapärlikarplased)

Margaritifera margaritifera (ebapärlikarp)

suguk. Myidae (uurikkarplased)

Mya arenaria (liiva-uurikkarp)

suguk. Mytilidae (rannakarplased)

Mytilus edulis (söödav rannakarp)
Mytilus trossulus (söödav rannakarp)

suguk. Pisidiidae (herneskarplased)

Cingulipisidium crassum
Cingulipisidium fedderseni
Cingulipisidium nitidum
Cingulipisidium peipsi
Cingulipisidium pihkva
Cingulipisidium tanuga
Cyclocalyx fragilis
Cyclocalyx obtusalis
Cyclocalyx scholtzi
Euglesa acuminata
Euglesa casertana
Euglesa fossarina
Euglesa ponderosa
Euglesa rivularis
Europisidium alpinum
Europisidium stelfoxi
Henslowiana conica
Henslowiana dupuyana
Henslowiana henslowana
Henslowiana lilljeborgi
Henslowiana ruut
Henslowiana suecica
Henslowiana supina
Hiberneuglesa hibernica
Neopisidium moitesserianum
Neopisidium torquatum
Pisidium amnicum (hiid-herneskarp ehk harilik herneskarp)
Pisidium inflatum (ümar herneskarp)
Pseudeupera humerosa
Pseudeupera pirogovi
Pseudeupera subtruncata
Pseudeupera tenuisculpta
Pseudeupera turgida
Pseudeupera volgensis
Pulchelleuglesa pulchella
Roseana globularis
Tetragonocyclas milium
Tetragonocyclas tetragona

suguk. Sphaeriidae (keraskarplased)

Amesoda scaldiana
Amesoda solida
Amesoda subsolida
Musculium creplini
Musculium lacustre
Musculium ryckholti
Musculium terverianum
Nucleocyclas nucleus
Parasphaerium nitidum
Sphaerium corneum (harilik keraskarp ehk sile keraskarp)
Sphaerium lacustre soo-leraskarp
Sphaerium rivicola

suguk. Tellinidae (lamekarplased)

Macoma balthica (balti lamekarp)

suguk. Unionidae (jõekarplased)

Anodonta anatina (harilik järvekarp)
Anodonta cygnea (suur järvekarp)
Pseudanodonta complanata (ebajärvekarp ehk õhuke järvekarp)
Unio crassus (paks jõekarp)
Unio pictorum (piklik jõekarp)
Unio tumidus (kiiljas jõekarp)

Vaata ka

Kirjandus

Piret Kiristaja, Annelie Ehlvest, Liina Remm 2014. Eesti kojaga maismaatigude määraja. Tartu: MTÜ Loodusajakiri.