Mine sisu juurde

Eesti jahtklubide loend

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Eesti jahtklubide loend koondab Eestis minevikus tegutsenud ja tänapäeval tegutsevaid jahtklubisid ning purjetamisühendusi.

Eestis tegutsevaid jahtklubisid ühendab katusorganisatsioonina Eesti Jahtklubide Liit, millesse kuuluvad 2024. aasta aprillikuu seisuga lisaks 16 jahtklubile veel purjespordikoolid (Haapsalu Purjespordikool, Rein Ottosoni Purjespordikool, Noblessneri Purjetamiskool, Tallinna Purjelauakool, Uku Kuusk Purjespordikool, Maardu Purjespordikool ja Saaremaa Sailing Academy), mitmed klassiliidud ning viis seltsi.[1]

Tänapäeval väljaspool Eestit tegutsevatest ja tegutsenud purjetamisühendustest on Eestiga seotud Saksamaal 1940. aastal asutatud Balti Purjetamisühing (Baltische Segler-Vereinigung), mille loomisel osalesid Eesti ja Läti jahtklubide 1939.–1940. aastal ümber asunud liikmed,[2][3] ning Rootsis 1978. aastal asutatud väliseesti jahtklubi Nautici.[4]

Tegevuse lõpetanud

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi Tegevusaeg Kommentaar Viide
Uljaste Purjetajate Ordu 1820–? Ei olnud tänapäeva mõistes jahtklubi ega tegelenud võistlusspordiga [5]
Eestimaa Merejahtklubi 1888–1940 Esimene jahtklubi Eestis[a] [8]
Kuressaare Jahtklubi 1891–1940 Tegevus lõppes sisuliselt 1939. aasta sügisel seoses sakslaste ümberasumisega, formaalselt liideti 1940. aasta kevadel Saaremaa Merispordi Seltsiga [9][10]
Narva Jahtklubi 1928–? Purjetamist harrastati Narva-Jõesuus. Tegevuse täpne lõpuaeg ebaselge, teadaolevalt tegutses Saksa okupatsiooni ajal [11][12]

Tegutsevad

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi Asutamis-
aasta[b] 		Kommentaar Viide
Haapsalu Jahtklubi 1900 Kuni 1934 Haapsalu Purje- ja Sõuklubi (ka Purje- ja Sõudeklubi) [14][15]
Hara Seilamise Selts 2018 [16]
Hiiu Purjelaeva Selts 1993 [17][18]
Jahtklubi Baltsail 1998 Eesti Jahtklubi Liidu liikmeskonnas seltsina [19][20]
Jahtklubi Dago 1976 [21]
Jahtklubi Meltemi 2017 Purjetamist harrastatakse Võrtsjärvel. 2024. aastaks ümber nimetatud Võrtsjärve Jahtklubiks [22][23]
Jahtklubi Merikotkas 1989 Registreeritud Tartus, purjejahtide treeningud ja võistlused toimuvad Pangodi järvel, jääpurjetamine Saadjärvel [24][25][26]
Kalevi Jahtklubi 1948 [27][28]
Kuusalu Jahtklubi 2019 [29][30]
Muhu Jahtklubi 2021 2024. aasta kevade seisuga Eesti Jahtklubide Liitu ei kuulu [31]
Narva-Jõesuu Jahtklubi 2018 [32]
Nõuni Purjeklubi 2011 Purjetamist harrastatakse Nõuni järvel [33]
Pealinna Spordiklubi 1999 Eesti Jahtklubide Liidu liikmeskonnas seltsina [34]
Pärnu Jahtklubi 1906 [35][36]
Ruhnu Jahtklubi 2009 [37][38]
Saadjärve Kalevi Jahtklubi 2015 2023. aasta seisuga Spordiregistri andmetel ei tegutse [39]
Saaremaa Merispordi Selts 1927 [40][41]
Tallinna Jahtklubi 1910[c] [42][43][44]
Tartu Kalevi Jahtklubi 1953 [45]
Tilgu Sadama Jahtklubi 2008 [46]
Toila Jahtklubi 1998 [47]
Vene Purjeselts 1998 [48][49]

Märkused

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Mõnede allikate järgi tegutses Haapsalus juba enne Eestimaa Merejahtklubi kohalik jahtklubi.[6][7]
  2. ↑ Kõigi enne 1940. aastat asutatud jahtklubide tegevus oli Nõukogude okupatsiooni perioodil reorganiseeritud vastavalt nõukogulikule spordikorraldusele.[13]
  3. ↑ Spordiregistri andmetel asutatud 1988, kodulehe järgi loetakse seda taasasutamisaastaks.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Eesti Jahtklubide Liit, Liikmete nimekiri. (arhiivikoopia seisuga 20. aprill 2024)
  2. ↑ A. Tetsmann. Eesti purjetamise lugu, lk 23.
  3. ↑ Baltische Segler-Vereinigung, Alles vom Verein.
  4. ↑ Ivar Multer. Eesti purjesport 100 aastat Stockholmi "Nautici" 10 a. – Eesti Päevaleht, 18. mai 1988, lk 3.
  5. ↑ A. Tetsmann. Eesti purjetamise lugu, lk 9–20.
  6. ↑ Haapsalu spordilinnana. – Vaba Eestlane, 31. juuli 1979, lk 6.
  7. ↑ Kaire Reiljan. Villa Friedheim – värvikate inimeste kohtumispaik. – Lääne Elu, 18. juuli 2020, lk 7.
  8. ↑ A. Tetsmann. Eesti purjetamise lugu, lk 21, 30.
  9. ↑ Saaremaa jahtklubid ühinevad. – Uus Eesti, 9. aprill 1940, lk 8.
  10. ↑ A. Tetsmann. Eesti purjetamise lugu, lk 24.
  11. ↑ 1420 ühingut sai tegutsemisloa. – Eesti Sõna, 11. detsember 1943, lk 2.
  12. ↑ A. Tetsmann. Eesti purjetamise lugu, lk 25.
  13. ↑ A. Tetsmann. Eesti purjetamise lugu, lk 88–89.
  14. ↑ Haapsalu Jahtklubi, Haapsalu jahtklubi ajalugu.
  15. ↑ Uus tähiseid Haapsalu merispordis. – Hiiu Teataja, 24. veebruar 1934, lk 5.
  16. ↑ Eesti Spordiregister, Hara Seilamise Selts.
  17. ↑ Eesti Spordiregister, Hiiu Purjelaeva Selts.
  18. ↑ Hiiu Purjelaeva Selts, Seltsist.
  19. ↑ Eesti Spordiregister, MTÜ Jahtklubi Baltsail.
  20. ↑ Inforegister, Jahtklubi Baltsail MTÜ.
  21. ↑ P. Kustala. Jahtklubi «DAGO». – Nõukogude Hiiumaa, 10. juuli 1976, lk 2.
  22. ↑ Jahtklubi Meltemi, Klubist.
  23. ↑ Inforegister, Võrtsjärve Jahtklubi MTÜ.
  24. ↑ Jahtklubi Merikotkas, Jahtklubist.
  25. ↑ Jahtklubi Merikotkas, Ajalugu.
  26. ↑ Eesti Spordiregister, Jahtklubi "Merikotkas".
  27. ↑ Kalevi Jahtklubi, Ajalugu.
  28. ↑ Eesti Spordiregister, Kalevi Jahtklubi.
  29. ↑ Salmistu sadamat haldab Kuusalu Jahtklubi. – Sõnumitooja, 1. mai 2019, lk 3.
  30. ↑ Inforegister, Kuusalu Jahtklubi MTÜ.
  31. ↑ Eesti Spordiregister, Muhu Jahtklubi.
  32. ↑ Eesti Spordiregister, MTÜ Narva-Jõesuu Jahtklubi.
  33. ↑ Nõunis alustas tegevust Valgamaa esimene purjeklubi. – Valgamaalane, 25. august 2011, lk 3.
  34. ↑ Eesti Spordiregister, Pealinna Spordiklubi.
  35. ↑ Pärnu Jahtklubi, Ajalugu.
  36. ↑ Eesti Spordiregister, Pärnu Jahtklubi.
  37. ↑ Aare Laine. Ruhnlastel nüüdsest oma jahtklubi. – Oma Saar, 19. november 2009, lk 2.
  38. ↑ Eesti Spordiregister, MTÜ Ruhnu Jahtklubi.
  39. ↑ Eesti Spordiregister, Saadjärve Kalevi Jahtklubi. (arhiivikoopia seisuga 21. aprill 2024)
  40. ↑ Uus jahtklubi. – Meie Maa, 5. veebruar 1927, lk 1.
  41. ↑ Saaremaa Merispordi Selts, Ajalugu.
  42. ↑ Tallinna Jahtklubi, Ajalugu.
  43. ↑ Eesti Spordiregister, Tallinna Jahtklubi.
  44. ↑ A. Tetsmann. Eesti purjetamise lugu, lk 26.
  45. ↑ A. Tetsmann. Eesti purjetamise lugu, lk 89.
  46. ↑ Eesti Spordiregister, Tilgu Sadama Jahtklubi.
  47. ↑ Eesti Spordiregister, MTÜ Toila Jahtklubi.
  48. ↑ Eesti Spordiregister, Vene Purjeselts.
  49. ↑ Inforegister, Vene Purjeselts MTÜ.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Arvet Tetsmann. Eesti purjetamise lugu. Tallinn: Eesti Jahtklubide Liit, 2018.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_jahtklubide_loend&oldid=6784714"