Mine sisu juurde

Välisministeerium

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti Välisministeerium)
 See artikkel räägib Eesti ministeeriumist; üldmõiste ning teiste riikide ministeeriumide kohta vaata artiklit Välisministeerium (üldmõiste).
Välisministeerium
Välisministeeriumi hoone (2023)
Lühend VäM
Asutatud 1918
Tüüp ministeerium
Peakorter Islandi väljak 1, Tallinn
Välisminister Margus Tsahkna
Kantsler Jonatan Vseviov
Eelarve maht 122 miljonit € (2023)

Välisministeerium (VäM)[1] on Eesti valitsusasutus, mis tegeleb riigi välispoliitikaga.

Välisministeeriumi valitsemisalas on

  • ettepanekute tegemine riigi välispoliitika kavandamiseks;
  • välislepingute ja välismajandusega seotud küsimuste lahendamine;
  • Eesti riigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  • sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral;
  • Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine välisriikides;
  • rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabi andmise korraldamine;
  • Eesti tutvustamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Juhtkond

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Eesti välisminister

Eesti välisministeeriumi juhib välisminister. Alates 17. aprillist 2023 on Eesti välisminister Margus Tsahkna.

Välisministeeriumi kantsler on alates 8. veebruarist 2021 Jonatan Vseviov.[2]

Struktuur

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ministri alluvuses:
  1. Siseauditi osakond
  2. Kantsler
  • Kantsleri alluvuses:
  1. Riikliku protokolli osakond
  2. Pressiosakond
  3. Teabeanalüüsi osakond
  4. Diplomaatilise Julgeoleku osakond
  5. Avaliku Diplomaatia osakond
  6. Asekantsler poliitikaküsimustes
  • Poliitikaosakond (Julgeolekupoliitika ja relvastuskontrolli büroo, Rahvusvaheliste organisatsioonide büroo, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo; Aasia, Aafrika, Austraalia ja Ladina-Ameerika büroo, Euroopa korrespondendi büroo, Poliitika planeerimise büroo)
    • Asekantsler välismajanduspoliitika ja arengukoostööküsimustes
  • Välismajanduse ja arengukoostöö osakond (Väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide büroo, Arengukoostöö ja humanitaarabi büroo, Kultuuri- ja äridiplomaatia büroo)
    • Asekantsler juriidilistes ja konsulaarküsimustes
  • Juriidiline osakond (Rahvusvahelise õiguse büroo, Euroopa Liidu õiguse büroo)
  • Konsulaarosakond (Konsulaarteenuste büroo, Konsulaarabi büroo)
    • Asekantsler Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö küsimustes
  • Euroopa ja Atlandiülese koostöö osakond (Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika, Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste büroo, Põhja- ja Kesk-Euroopa, energeetika ja kliimaküsimuste büroo; Kagu-Euroopa, Euroopa Liidu üldasjade ja laienemise büroo)
    • Asekantsler haldusküsimustes
  • Infotehnoloogia osakond (Tarkvara, riistvara ja kasutajatoe talitus, Infosüsteemide, võrkude ja telekommunikatsiooni talitus)
  • Rahandusosakond (Eelarve- ja investeeringute büroo, Raamatupidamise talitus)
  • Haldusosakond (Asjaajamise büroo, Haldus- ja transporditalitus, Ehitus- ja kinnisvaratalitus)
  • Personaliosakond (Personalibüroo, Arenduse ja rahvusvahelise personalipoliitika büroo)

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

1918. aastal moodustatud Eesti välisministeerium asus algselt aadressil Raekoja plats 14.[3] 1918. aasta lõpus kolis Välisministeerium hoonesse Väike-Pärnu maantee 3. 1921. aastal koliti ministeerium Toompeal asunud endisesse Eestimaa rüütelkonna hoonesse (Toom-Kohtu tänav 1), kus ministeerium tegutses kuni 1940. aastani. Välisministri residents asus Toomkooli tänav nr 17.

Välisministeerium hoone, Kohtu tänav 1

1919. aasta lõpuks töötas välisministeeriumis 29 ametnikku, kellest 14 kuulusid "Esturi" koosseisu. VM poliitilise osakonna juhatajaks, arvates 11. märtsist 1919. aastast oli Hermann Hellat. Välissuhtluse laienedes jagati senine poliitiline osakond 1920. aastal Ida ja Lääne poliitiliseks osakonnaks. Lääne poliitiline osakond tegeles Lääne-Euroopa ja Ameerikaga, Ida poliitiline osakond Soome, Läti, Leedu, Poola, Kaug-Ida ja Väike-Aasiaga. 1920. aasta lõpus moodustati eraldi Vene osakond. Välisministeeriumi koosseisust eraldati "Estur" ja selle asemel loodi informatsiooni osakond.

Haridusministeeriumi koosseisus olid 1928. aastal:

  • Poliitiline osakond
  • Administratiiv Juriidiline osakond
  • Ajakirjanduse büroo

1938. aasta Valitsemise korraldamise seaduse järgi oli Välisministeeriumi ülesandeks korraldada Vabariigi suhteid välisriikidega ja kaitsta Vabariigi ja tema kodanikkude huvisid välismail[4]. Välisministeeriumi koosseisus olid 1938. aastal[5]:

  • Administratiiv-juriidiline Osakond. Selle ülesandeks oli keskasutise ja välisesinduste isikliku koosseisu asjade, majanduse ja asjaajamise korraldamine; juriidiliste küsimuste lahendamine ja läbikäimine välisriikidega kohtuasjades; konsulaartegevuse juhtimine ja järelevalve; eelarve-ettepanekute koostamine; ministeeriumi valdamisel olevate riigivarade valitsemine; arvepidamine[6].
  • Poliitiline Osakond. Selle ülesandeks oli poliitiliste suhete korraldamine välisriikidega; läbikäimine rahvusvaheliste organisatsioonidega; informatsioon välisriikidest ja välisriikidesse; välispoliitiliste sihtide selgitamine ja sellekohase ametliku informatsiooni andmine[7].
  • Protokolliosakond. Selle ülesandeks oli välisriikide saadikute esitlemine Vabariigi Presidendile; välisriikide esindajate õiguste ja eesõiguste rakendamise küsimused; Vabariigi Presidendi poolt välisriikidega peetava kirjavahetuse ettevalmistamine; välismaa au- ja teenetemärkide annetamise küsimused Eesti kodanikkudele ja välisriikide kodanikkudele Eesti au- ja teenetemärkide annetamise ettevalmistamine; rahvusvahelise ja riikliku iseloomuga tseremoniaalide ettevalmistamine ja korraldamine; välisesindajate agreemendiga seoses olevad küsimused[8].
  • Väliskaubanduse Osakond. Selle ülesandeks oli majanduslikkude suhete korraldamine välisriikidega, väliskaubanduse arendamine, majanduslik informatsioon välisriikidest ja välisriikidesse[9].
Vt Välisriikide esindajad Eestis 1938, Välisriikide aukonsulid Eestis (1938)

Välisministeeriumi koosseisu kuulusid välisesindused, mis jagunesid saatkondadeks, alalisteks esindusteks, peakonsulaatideks, konsulaatideks, asekonsulaatideks ja konsulaaragentuurideks. Saatkondade ja alaliste esinduste ülesandeks oli esindada Vabariiki; täita poliitilisi ja majanduslikke ülesandeid ja anda diplomaatilist kaitset Eesti kodanikkudele. Konsulaaresinduste ülesandeks oli Eesti Vabariigi huvide kaitsmine; Eesti kaubanduse ja laevanduse soodustamine ja arendamine ning tarviliku nõu ja abi andmine Eesti kodanikkudele välismaal.

Vt Eesti diplomaatilised esindused, Eesti Vabariigi välisesindajate loend (1939)

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (PDF; lk 47)". Siseministeerium. Vaadatud 16. august 2022.
  2. ↑ "Valitsus nimetas Jonatan Vseviovi välisministeeriumi kantsleriks" ERR, 22. oktoober 2020
  3. ↑ Ministeriumite adressid, Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918
  4. ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 95, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  5. ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 96, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  6. ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 97, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  7. ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 98, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  8. ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 99, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  9. ↑ 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 100, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Välisministeerium&oldid=6752436"