Mine sisu juurde

Eesti Merelaevandus

Allikas: Vikipeedia
Eesti Merelaevandus
Asutatud 1940
Peakorter Suur-Karja tänav 23 // Pärnu maantee 10
Estonia puiestee 5, Tallinn
Juht August Hansen
Eesti Riikliku Merelaevanduse ülem[1] Modest Käbin
Eesti Merelaevanduse ülem Aleksandr Anossov
Eesti Merelaevanduse ülem Arno Kask (1978–1987) Toivo Ninnas (1987–1997)
Allorganisatsioonid Tallinna sadam, Loksa laevaremonditehas, Tallinna Laevaremonditehas, sadamapunktid Heltermaal, Kuivastul, Pärnus, Roomassaarel, Jagurahul jt

Eesti Merelaevandus (inglise keeles Estonian Shipping Company Ltd., lühend ESCO) oli aastal 1940 asutatud laevandusettevõte[2], mille viimane omanik alates 2001. aastast oli AS Tschudi Shipping Company[3].

Eesti Merelaevandus sai alguse 1940. aastal, mil Eesti reederite laevad natsionaliseeriti[4]. Natsionaliseeritud laevade ja varade haldamiseks asutati teedeministeeriumi juurde 6. augustil 1940 a. August Hanseni poolt juhitud ENSV Meretranspordi Keskus, mille ülesandeks sai natsionaliseeritud kauba- ja reisilaevadega transpordi ja tegevuste korraldamine.[5] Eesti Riiklik Merelaevandusele anti üle ka Eesti rannikul paiknevad kaubasadamad ja sadamapunktid. Eesti Riiklik Merelaevandusest sai hiljem, 29.oktoobrist 1940 natsionaliseeritud laevade haldamiseks ettevõte Eesti Riiklik Merelaevandus[2]. Tallinna sadamale allutati sadamapunktid Narvas, Kundas, Roomassaares, Kärdlas ja Pärnus. Nendele allusid omakorda veel 21 väiksemat sadamat. 25. novembril 1940. aastal vormistati Tallinna sadam Eesti Riikliku Merelaevanduse koosseisu Tallinna Merekaubasadama nime all.

Teise maailmasõja järgsel ajal allus ettevõte, hiljem tootmiskoondis NSV Liidu Mereministeeriumi Balti Merelaevanduse Eesti Merelaevastiku Valitsusele.

Alates 1964. aastast hakkas ettevõte kandma nime Eesti Merelaevandus (vene keeles Эстонское морское пароходство (ЭМП)) ning allus NSV Liidu Mereministeeriumile, mis otsustas nii laevade ehituse kui ka kinnitas kaugsõidukapteniks saajad. Enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist kuulusid tootmiskoondise Eesti Merelaevandus koosseisu 82 kauba- ja reisilaeva, Tallinna Merekaubasadam, Uussadam ja Loksa Laevaremonditehas kui ka hulk merendust teenindavaid väiksemaid ettevõtteid ja talitusi.

Eesti taasisiseseisvumisel õnnestus Eesti Merelaevanduse laevad jätta Eestile ning neil heisati peatselt Eesti lipp. Eesti Merelaevandus kujundati märtsis 1992 ümber riigiaktsiaseltsiks, mille nimeks sai RAS Eesti Merelaevandus[6]. Samal ajal moodustati eraldi ettevõtted Tallinna Sadam, Muuga Sadam ja ka Loksa Laevaremonditehas iseseisvus. 1991. aasta jooksul vabanes Eesti Merelaevandus ka muudest laevandusega seotud ja ka väheseotud tütarettevõtetest ja abiteenistustest ning asus tegutsema vaid reederina.

Hiljem reorganiseeriti riigiaktsiaselts aktsiaseltsiks AS Eesti Merelaevandus ning ettevõte asus laevastikku moderniseerima. Telliti kaks segalasti-, viis konteineri- ja neli ro-ro-laeva. 10. juulil 1997 sõlmis Eesti Erastamisagentuur lepingu ASi Eesti Merelaevandus erastamise kohta ASiga ESCO Holding.[7]

Pärast laevakompanii erastamist reorganiseeris uus omanik seda korduvalt ja tegutseb muu nime all, kuid hoidis ASi Eesti Merelaevandus kui laevaomanikku alles kuni 2014. aastani, mil viimane konteinerilaev kustutati Eesti laevaregistrist.

Ettevõte kustutati äriregistrist pankrotimenetluse raugemise tõttu 2019. aastal[8]

  1. Aastaplaani ennetähtaegse täitmise eest, Eesti Meremees: Eesti Riikliku Merelaevanduse Parteikomitee, Valitsuse ning Mere- ja Jõelaevastiku Tööliste Ametiühingu Basseinikomitee häälekandja, nr. 10, 30 märts 1957
  2. 2,0 2,1 EE 12. köide, 2003: 75.
  3. https://web.archive.org/web/20120208102845/http://www.eml.ee/introduction_est.html (vaadatud 03.03.2013)
  4. Madli Vitismann. Shipping community on a graveyard. Scandinavian Shipping Gazette, 23. august 2002 (inglise keeles)
  5. 949. Vabariigi Valitsuse otsus 6. augustist 1940., Riigi Teataja, nr. 96, 7 august 1940
  6. Riikliku aktsiaseltsi "Eesti Merelaevandus" põhikiri. Meremees 1992, nr 4
  7. Madli Vitismann. 11. juunil kell 13. Meremees 1997, nr 12-13
  8. Madli Vitismann. Eesti Merelaevanduse nime lõpp. Meremees nr 4, 2019

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]