Edzard Schaper
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2024) |
Edzard Schaper (kodanikunimi Ernst Edzard Helmuth Schaper; 30. september 1908 Ostrowo, Saksamaa – 29. jaanuar 1984 Bern, Šveits) oli baltisaksa kirjanik ja tõlkija.
Schaper sündis toonases Preisimaa Poseni provintsis sõjaväeametniku peres. Nooruses töötas näitleja ja madrusena. 1930. aastal tutvus ta Berliinis Eestist pärit Alice Pergelbaumiga, kellest sai hiljem tema abikaasa. Schaper suundus naise järgi samal aastal Eestisse, kus ta elas põhiliselt Tallinnas, Haapsalus ja Paldiskis kuni 1940. aastani, keeldudes Umsiedlungist ehk baltisakslaste ümberasumisest osa võtmast. Kirjanik on nimetanud Eestis elamise aega üheks oma elu õnnelikumaks perioodiks ning Eestit ja selle ajalugu oma suurimaks inspiratsiooniallikaks.[1]
1940. aastal tegutses Schaper Eestis viimase Lääne korrespondendina USA uudisteagentuuris United Press ning vahendas maailmale Balti riikides toimuvaid sündmusi. Nii Nõukogude kui ka Saksa võim mõistsid kirjaniku surma ja ta põgenes Soome ning võttis Soome poolel osa Jätkusõjast. 1944. aastal põgenes Schaper Nõukogude Liidule väljaandmise hirmus Rootsi, kust samal põhjusel siirdus 1947. aastal Šveitsi Brigi linna, kus elas surmani.[2] [3]
Kirjanik oli üks väheseid, kes julges pärast sõda avalikult käsitleda Ida-Euroopa ja Baltikumi okupeerimist. Sellega seoses esines ta hiljem kuulsaks saanud kõnega "Ka meie oleme Euroopa" 1952. aastal Berliini raadios. Schaper oli sügavusklik kristlane ja kasutas tihti oma raamatutes kristlikke motiive või temaatikat. Näiteks on ta kirjeldanud sõdadevahelise Eesti kirikuelu teostes „Der Aufruhr des Gerechten" (1963) ja "Die sterbende Kirche" (1935).[2]
Teosed eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- "Täht piiri kohal" (Stern über der Grenze; jõululegend). Tõlkinud Viktor Lepik. Kirjastus Maarjamaa, Rooma 1964, 60 lk
- "Legend neljandast kuningast" (Legende vom vierten König; proosaraamat lastele, osa romaanist "Neljas kuningas"). Tõlkinud Rita Tasa; järelsõna: Arnulf Otto-Sprunck. Sari Merlini raamatukogu, nr 8, Kunst, Tallinn 1995, 80 lk; ISBN 5899201010
- "Maailma lõpp Hiiumaal" (Weltuntergang auf Dagö; novell). Tõlkinud ja järelsõna: Liina Lukas. Kirjastus Perioodika, Tallinn, LR 1996, nr 20, 64 lk
- "Ka meie oleme Euroopa! = Auch wir sind Europa (paralleeltekst eesti ja saksa keeles). Koostajad: Claus Sommerhage, Liina Lukas. Tartu Ülikool, Tartu 1998, 31 34 lk
- "Timukas" (Der Henker; romaan). Tõlkinud Katrin Kaugver; toimetanud Andres Langemets; järelsõna: Liina Lukas. Sari Liivimaa klassika, Huma, Tallinn 2002, 703 lk; ISBN 9985898672; 2. trükk: Eesti Päevaleht / Akadeemia, sari Eesti lugu, nr 18, 2009, 575 lk; ISBN 9789949431755
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Liina Lukas, Looming 1999, nr 7, lk 1064
- ↑ 2,0 2,1 Lukas, Liina, Sommerhage, Claus. (1998). Ka meie oleme Euroopa! Auch wir sind Europa! TÜ Kirjastus.
- ↑ "Interview mit Edzard Schaper". Deutsche Welle. 10. aprill 2007.
Kirjandus ja välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Liina Lukas, "Paul Fleming ja Edzard Schaper" – Akadeemia 1996, nr 6, lk 1193–1200; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; samas lk 1184–88 ka Edzard Schaperi artikkel "Luuletaja Ida ja Lääne vahel: Paul Fleming", tõlkinud Liina Lukas
- Liina Lukas, "Piiririik – Eesti kujund Edzard Schaperi loomingus" – Looming, 1999, nr 7, lk 1061–1072; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- Vello Salo, "Eesti – Lääne aken Venemaale: ühe Schaperi romaani ajaloolisest taustast" (romaanist "Õiglase vastuhakk" – Der Aufruh des Gerechten) – samas, lk 1073–78
- Jaan Undusk, "Rääkimise reetlik puhtus: Edzard Schaper oma aja kõnesituatsioonis" – samas, lk 1079–1087
- Jaan Undusk, Edzard Schaper "Timukas" – Eesti Päevaleht 16. jaanuar 2009, lk 20
- Olavi Arens, romaani "Timukas" arvustus – Akadeemia 2009, nr 3, lk 603–610; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis