Doping

Doping on spordis reeglitevastane vahend, mida kasutatakse võistlustel paremate tulemuste saamiseks. Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda.

Doping võib olla keemiline aine (sagedamini anaboolne steroid vms), mis on vastavate spordiorganisatsioonide reeglites keelatud ainete nimekirja kantud ning mille kontsentratsioon sportlase organismis ei tohi ületada teatud piiri. Dopingainete nimekirja võivad kuuluda ka tegelikku dopingut maskeerivad ained.

Veredoping on sportlase vere hemoglobiinisisalduse suurendamine vereülekande teel, kui seda ei tehta ravieesmärgil.

Geenidoping on geenmanipulatsioon, mille tõttu on sportlasel paremini arenenud lihased või muud elundid. Geenidoping võib olla ka kaasasündinud genoommutatsioon.

Ajalugu

Sõna "doping" ilmus esimest korda tõenäoliselt 1889. aastal ühes inglise sõnastikus. Terminiga nimetati oopiumi ja teiste uimastite segu, mida kasutati hobuste ergutamiseks. Paljud arvavad, et sõna on inglise päritolu; tegelikult see päris nii pole.

Sõna "doping" tuleneb sõnast "dop", mis kuulub ühte Kagu-Aafrika dialekti. Nii nimetasid selle suguharu liikmed uimastavat jooki, mida tarvitati stimulaatorina kombetalituste ja tantsude ajal.

Tunduvalt hiljem hakati nii nimetama iga stimulaatorit, mida kasutati hobuste ja koerte ergutamiseks.

Tänapäeva spordis kasutatakse dopingut laialdaselt ja see pole juhuslik. Sageli pole see tingitud mitte sportlase soovist iga hinna eest võita, vaid võidu majanduslikust hädavajalikkusest, millest sõltub riigi maine ja/või sportlase olevik ja tulevik.

Vaata ka

Välislingid

Ametlik dopingainete ja -meetodite nimekiri 2005. a.
Märt Roosna, Deivil Tserp. Doping viib enneaegselt hauda?, Õhtuleht, 18. detsember 2008
Olev Remsu, Doping mürgitab. Ehk ka puhastab? Kogumikus Aja Kirju, Petroneprint, 2016