Mine sisu juurde

Dikloor

Allikas: Vikipeedia
Kloor
Pudel gaasilise klooriga
Üldised omadused
Keemiline valem Cl2
Välimus Kollakasroheline gaas
Füüsikalised omadused
Molekuli mass 70,9 amü
Sulamistemperatuur 171,65 K (−101,5 °C)
Keemistemperatuur 239,11 K (−34,04 °C)
Tihedus 3,214 kg/m³
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.

Dikloor ehk molekulaarne kloor on lihtaine, mille molekul koosneb kahest kloori aatomist.

Kloor kui lihtaine esineb normaaltingimustel kollakasrohelise teravalõhnalise mürgise gaasina.

Keemilised omadused

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna kahe kloori aatomi vaheline side on küllaltki nõrk (242kJ/mol), katkeb see kergesti ja aine on väga reaktiivne.

Vees kloor hüdrolüüsub, andes hüpokloorishappe ja vesinikkloriidhappe. Tegemist on disproportsioneerumisreaktsiooniga, kus kloor on samal ajal nii oksüdeerija kui ka redutseerija:

Cl2 H2O -> ClOH HCl

Reaktsioonil gaasilise vesinikuga tekib soojendamisel või valguse toimel soolhape:

H2 Cl2 -> 2HCl

Reaktsioonil metallidega tekib vastav kloriid:

2Na Cl2 -> 2NaCl

Reaktsioonil leelistega tekib hüpoklorit:

2NaOH Cl2 -> NaClO NaCl H2O

Reaktsioonil teiste halogeenidega tekivad erinevad halogeenidevahelised ühendid:

Cl2 F2 -> 2ClF
Cl2 3F2 -> 2ClF3
Cl2 5F2 -> 2ClF5

Esinemine looduses

[muuda | muuda lähteteksti]

Kloori suure reaktiivsuse tõttu teda Cl2 kujul looduses ei esine.

Tööstuslikult saadakse molekulaarset kloori naatriumkloriidi hüdrolüüsil:

2NaCl 2H2O -> H2 Cl2 NaOH

Laboratoorselt saadakse seda kontsentreeritud soolhappe reaktsioonil tugeva oksüdeerija, tavaliselt mangaandioksiidi või kaaliumpermanganaadiga:

MnO2 4HCl -> Cl2 2H2O MnCl2
2KMnO4 16HCl -> 2KCl 2MnCl2 8H2O 5Cl2