Mine sisu juurde

Digiraha

Allikas: Vikipeedia

Digiraha on mitteametlik üldmõiste millega märgitakse raha, mis eksisteerib vaid digitaalses vormis. Nii nagu metall- või paberrahaga saab ka digiraha teha ostu-müügitehinguid ning säilitada teenitud tulu järgmise tehinguni, kuid erinevalt füüsilisest rahast ei eelda digirahas tehingu läbiviimine ostja ja müüja füüsilist kohalolekut. Digiraha mõiste hõlmab:

  • võrguraha, mida kasutavad nii kesk- ja erapangad fiat-raha õiguste ja kohustuste arvestamisel ning nende ülekandmisel ühelt isikult teisele;
  • punkte kasutatakse võrgumängudes või teenuste osutamisel määratud keskkonnas toimepandud tegevuste või tehingute eest preemiaks antud boonuste arvestamiseks - nn punktiarvestus. Füüsilises maailmas, näiteks kasiinos antakse samasugusel juhul žetoone. Ingliskeelses maailmas märgitakse internetimängudes jms virtuaalsetes keskkondades preemiaks antavaid punkte sõnaga token. Sõltuvalt keskkonna haldaja tahtest võivad punktid olla vahetatavad või mittevahetatavad tegelikuks rahaks, samuti saab punkte osta võrgus mängitavate virtuaalmängude haldajalt raha eest;
  • krüptoraha on maksevahend, mille emissioon ja haldus on detsentraliseeritud ning plokiahela rakenduse kaudu muudetud mittemanipuleeritavaks. Krüptoraha nimetatakse ka virtuaalseks valuutaks, kuna selle väärtust arvestatakse selle enda (st ametlikult kehtivast rahast erinevates) väärtusühikutes. Sellesse gruppi kuuluvad kõik krüptograafilistel algoritmidel põhinevad rahad.

Kuna riikide poolt ametlikult tunnustatud fiat-raha virtuaalset vormi märgitakse juriidilises terminoloogias mõistega elektrooniline raha ehk e-raha, siis tuleks see välja arvata digiraha mõiste alt. E-raha emiteerivad nii riikide keskpangad, eraomanduses olevad kommertspangad ja ka e-makse asutused oma tavalise majandustegevuse käigus.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Digitaalse raha mõtet hakkas arendama David Chaum oma 1983. aastal ilmunud uurimistöös.[1] 1990. aastal asutas ta Amsterdamis elektroonilisi makseid teostava ettevõtte DigiCash, kuid see pankrotistus 1998. aastal.

1996. aastal avas Gold & Silver Reserve Inc. veebikeskkonna, mille kaudu oli võimalik avada oma arve ning osta ja müüa e-kulla nimelist digiraha (s.t selle väärtuse tagatiseks oli määratud hulk kulda). 2006. aastal tehti selles tehinguid 2. miljardi USD väärtuses ja avatud kontode arv tõusis 9 miljonini, kuigi ettevõttel oli kulda vaid 71 miljoni USD väärtuses. 2008. aastal suleti see valitsuse otsusega.

1997. aastal käivitas Coca-Cola oma joogiautomaatides mobiilmaksete tegemise võimaluse, võttes sellega kasutusele oma digiraha.

1998. aastal avas Charles Cohen veebilehe Beenz.com, mille teenuseid sai tarbida ostes digiraha Beenz. Projekti käivitamiseks saadi investoritelt 100 miljonit, selle teenuseid kasutati aktiivselt 15 riigis. Ettevõte lõpetas tegevuse 2008. aasta kriisi ajal.

1998. aastal avas PayPal Holdings Inc. oma USA dollaritel põhineva makseteenuse, mis sai tuntuks nime all PayPal. See töötab endiselt.

1999. aastal alustas tegevust Digital Monetary Trust, mis emiteeris e-raha „rand“ (tuntud libertaarse ideoloogi Ayn Randi auks), mida vahetati ametlike valuutade vastu. Selle haldamiseks loodi kolmekihiline tsentraliseeritud arvestussüsteem ning see pakkus ülekande ja hoiustusteenuseid kontoomanikele, kelle isikut ei tuvastatud. Süsteem põhines eraisiku ja panga vastastikusel usaldusel. 2004. aastal süüdistati Trusti pettuses (see jäi ametlike institutsioonide poolt kinnitamata) ja organisatsioon lõpetas tegevuse usalduse kadumise tõttu.

1999. aastal asutas Hiina ettevõte Tencent QQ (腾讯QQ) veebipõhiselt tekstsõnumeid, veebimänge, muusikat, mikroblogimist jms teenuseid pakkuva keskkonna. Teenuse eest tasumiseks tuli osta ettevõtte enda digiraha, mille tunnuseks oli Q ja punase salliga pingviin. 2014. aastal kasutas selle teenuseid üheaegselt 200 miljonit inimest ning 2016. aastal oli selles keskkonnas 899 miljonit aktiivset kontot. Kuna Q-raha kasutati ka omavaheliste tehingute tegemiseks, siis selle erakordselt suure käibe tõttu hakkas Hiina Keskpank seda süüdistama ametliku raha jüaani (RMB) inflatsioonis.[2]

2006. aastal avati Costa-Ricas Liberty Reserve'i nimeline digirahal põhinev maksete süsteem, mis tutvustas ennast kui „vanim, turvalisim ja populaarseim maksesüsteem, mis teenindab miljoneid isikuid üle kogu maailma“. Internetipõhine teenus suleti Ameerika Ühendriikide Föderaalse süüdistaja nõudel, kuna selle kaudu pesti muuhulgas palju kuritegeliku päritoluga raha.[3]

2007. aastal hakkas Ven Central Reserve Board väljastama e-raha ven.[4] Veni võtsid kasutusele suhtlusvõrgustiku Hub Culture liikmed kaupade, teenuste ja teadmiste vahetamiseks. Ühiku väärtus oli tagatud alusvaluutade, kaupade ja varade korviga.(2) 2010. aastal lisati korvi veel süsinik American Carbon Registry (ACR) poolt määratud kompensatsiooni hinnaga.[5] Selle vahetuskurss teiste ametlike valuutade suhtes oli ujuv ning alates 2011. aastal teatas Hub Culture, et Ven on saadaval Thomson Reutersi andmesidevõrgus.[6] 2014. aastast on see noteeritud LMAX-börsil.[7]

2009. aastal tuli käibele täiesti uut tüüpi detsentraliseeritud, plokiahelal põhinev krüptoraha – bitcoin. Kuna erinevalt varasematest digirahadest polnud sellel ei keskserverit ega materiaalset tagatist, siis määras selle raha väärtuse kasutajate usk ja turu nõudluse-pakkumise vahekord. Seetõttu polnud ka territoriaalriikide valitsustel võimalik selle kasutamist piirata ja olemasolu lõpetada.[8]

Ametlik määratlus

[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Keskpank (EKP) on välja andnud E-raha direktiivi (algselt 2000/46/EC, täiendatud 2009/110/EC).

Euroopa Keskpanga 2012. aasta oktoobri aruandes märgiti, et digiraha on seadusega sätestamata raha vorm, mida emiteerivad ja millega tehtavaid tehinguid kontrollivad selle arendajad ning mida saab kasutada eelnevalt määratletud virtuaalse kogukonna sisestes tehingutes.[9]

Euroopa Keskpanga 2015. aastal välja antud aruande „Virtuaalsed rahasüsteemid – täiendav analüüs“ järgi esindab digiraha seadusega sätestatud ametlikku raha, kuid määratud juhtudel võib seda kasutada ka alternatiivse maksevahendina. Digiraha ei väljasta keskpank, krediidiasutus ega e-raha haldav institutsioon.[10]

Rahvusvahelise Arvelduspanga (Bank for International Settlements) poolt 2015. aastal avaldatud aruaandes „Digirahad“ on digiraha defineeritud järgmiselt: "digitaalses vormis olev vara, millel on mõned raha omadused".[11]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Chaum, David (1982). "Blind signatures for untraceable payments" (PDF). Department of Computer Science, University of California, Santa Barbara, CA.
  2. ↑ [1]„China's virtual currency threatens the Yuan". Asia Times Online. 5 December 2006. Retrieved 14 May 2016
  3. ↑ "Liberty Reserve digital money service forced offline". BBC. May 27, 2013. Retrieved May 27, 2013.
  4. ↑ Hub / Ven - Global Digital Currency / News". Hubculture.com. 2010-07-05. Retrieved 2012-02-07.
  5. ↑ "American Carbon Registry Offsets Traded in First Ven Carbon Transaction" (PDF) (Press release). Hub Culture, American Carbon Registry, and London Carbon Market (joint press release). 2011-04-28.
  6. ↑ "Hub Culture and Thomson Reuters Partner on Ven Currency" (Press release). Hub Culture. 2011-09-21. Retrieved 2012-02-20.
  7. ↑ Irrera, Anna (2014-01-29). "Q&A with LMAX CEO on Ven Virtual Currency". Financial News. eFinancialNews Limited. Retrieved 2014-01-31.
  8. ↑ Finley, Klint (31 October 2018). "After 10 Years, Bitcoin Has Changed Everything—And Nothing". Wired. Retrieved 9 November 2018.
  9. ↑ "Virtual Currency Schemes" (PDF). ecb.europa.eu. October 2012. Retrieved 1 February 2018.
  10. ↑ "Virtual currency schemes - a further analysis" (PDF). ecb.europa.eu. February 2015. Retrieved 1 February 2018.
  11. ↑ "Digital Currencies" (PDF). bis.org. November 2015. Retrieved 1 February 2018.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Digiraha&oldid=6505096"