Coulomb'i barjäär
Coulomb'i barjäär (ka energiabarjäär) on aatomituuma ümber asuv barjäär, mis tekib tuumas asuva prootoni või prootonite positiivsete elektrilaengute tõttu. See sfäärilise kujuga tuuma energiabarjäär on piir, millest väljapoole jääb teiste positiivselt laetud osakeste suhtes tõukuv ala, sissepoole aga nukleone kokku siduv, kooshoidev tuumajõu ala. Nähtus on nimetatud prantsuse füüsiku Charles Augustin de Coulomb'i järgi.
Coulomb'i barjäär takistab aatomituumasid (positiivselt laetud osakesi) üksteisele lähenemast sellise kauguseni, kus hakkaks mõjuma aatomituumasid ühendav jõud, tuumajõud. See jõud on teadaolevalt maailma võimsaima jõu, tugeva vastastikmõju üks ilmingutest, aga selle jõu mõjuulatus on väga väike. Tuumajõud ei ulatu aatomituumast väljapoole. Seega selleks, et positiivselt laetud osakesed kokku viia ja elektromagnetilise vastastikmõju tekitatud barjäär ületada, on tarvis väga suurt energiat. Planeedi Maa looduses selliseid suure energiaga positiivselt laetud nukleone pole ja sellepärast on siin iseeneslik tuumade liitumine Coulomb'i barjääriga takistatud. Nii määratleb Coulomb'i barjäär Maa biosfääri piirides ulatuse, millisel määral aatomid saavad üksteisega kokku puutuda – üksnes keemiliste sidemete kaudu. Piisav energia Coulomb'i barjääri ületamiseks on aga tähtede sees, kus toimuvad aatomituumade ühinemisel termotuumareaktsioonid.
Üksik neutron suudab energiabarjääri läbida, sest sellel elektrilaeng puudub.