Charles Ghankay Taylor

Charles McArthur Ghankay Taylor (sündinud 28. jaanuaril 1948 Arthingtonis) on Libeeria endine sõjaväelane ja poliitik, aastatel 1997–2003 Libeeria president. Mais 2012 mõisteti talle sõja- ja inimsusvastaste kuritegude eest 50-aastane vanglakaristus.

Lapsepõlv ja noorus

Ta sündis Libeeria pealinna Monrovia lähistel, kuid hariduse omandas Ameerika Ühendriikides. Aastatel 1972–1977 õppis ta Massachusettsis ja sai Bentley kolledžist kraadi majanduse alal. Ameerikas sai Taylor tuntuks poliitiliste ja finantsskandaalidega. 1979. aastal ähvardas ta vallutada Libeeria diplomaatilise esinduse New Yorgis ja 1984. aastal arreteeriti ta süüdistatuna 922 000 USA dollari ulatuses riigi raha kõrvaldamises. 1985 põgenes Charles Taylor vanglast, lahkus Ameerika Ühendriikidest ja läbis sõjalise koolituse Liibüas.

Väepealik ja president

Detsembris 1989 päästis ta Libeeria naaberriigi Elevandiluuranniku territooriumilt valla kodusõja, juhtides mässulist Libeeria Rahvuslikku Patriootlikku Rinnet. 1991. aastast toetas ta Foday Sankoh' juhitavaid Sierra Leone mässulisi. Libeeria kodusõjas hukkus kuni 200 000 ja oma kodudest pidi lahkuma umbes 1 miljon inimest.

Pärast kodusõja lõppu 1996 võitis Taylor 75-protsendilise toetusega juulis 1997 toimunud presidendivalimised ja vannutati 2. augustil 1997 presidendiametisse. 1999 algas uus kodusõda, seekord juba Taylori valitsuse vastu. 11. augustil 2003 astus ta sise- ja välispoliitilise surve tulemusel ametist tagasi ja läks eksiili Nigeeriasse, kus ta elas 29. märtsini 2006.

Elu eksiilis

Juba enne tema ametist lahkumist oli ÜRO andnud välja Charles Taylori vahistamisorderi, süüdistades teda Sierra Leones toime pandud sõjakuritegudes. Novembris 2003 pani Ameerika Ühendriikide Kongress tema tabamise eest välja 2 miljoni USA dollari suuruse tasu, detsembris 2003 kuulutas ta tagaotsitavaks ka Interpol.

Nigeeria keeldus Taylorit loovutamast kuni 17. märtsini 2006, mil Libeeria uus valitsus esitas ametliku taotluse ekspresidendi väljaandmiseks. 25. märtsil teatasid Nigeeria võimud oma nõusolekust Taylor riigist välja saata, kuid 28. märtsil selgus, et ta on vaatamata ööpäevaringsele valvele oma Calabari villast öösel lahkunud. Juba 29. märtsil tabati ekspresident Nigeeria tolliametnike poolt ja saadeti erilennukiga tagasi Libeeriasse, kus ta anti üle kohalikele võimudele. Veel samal päeval saatsid Libeeria võimud Taylori edasi Sierra Leonesse, kus ta võeti ÜRO rahvusvahelise sõjakuritegude tribunali valve alla.

Kohtuprotsess

3. aprillil 2006 algas Sierra Leone pealinnas Freetownis tema kohtuprotsess. Algul teatas Taylor, et ei tunnista üldse rahvusvahelise eritribunali õigust tema üle kohut mõista, seejärel asus aga eitama kõiki talle esitatud süüdistusi. Protsess pidurdus peatselt, kuna Sierra Leone võimud avaldasid soovi viia kohtuprotsess turvalisuse kaalutlustel üle kolmandasse riiki.

ÜRO pakkus protsessi toimumise kohana välja Haagi Hollandis, kuid selleks tuli esmalt leida Euroopa riik, kes oleks süüdimõistmise korral nõus lubama Taylori oma vanglasse karistust kandma. Mitmed riigid, sealhulgas Austria, Rootsi ja Taani lükkasid vastava taotluse tagasi.

Alles 15. juunil 2006 andis Suurbritannia valitsus nõusoleku tema lubamiseks oma karistusasutusse. Kohe pärast seda, 16. juunil teatas ka ÜRO Julgeolekunõukogu omapoolsest nõustumisest Taylori kohtuprotsessi üleviimisega Haagi. 20. juunil viidi Taylor lennukiga Sierra Leonest Hollandisse ja anti Haagis sealse ÜRO sõjakuritegude tribunali valve alla.

Haagi tribunalis loeti Taylorile 21. juulil 2006 ette 11 süüdistust sõja- ja inimsusvastastes kuritegudes. Kohtuprotsess tema üle pidi algama 2. aprillil 2007, kuid selle algus venis ja avaistung peeti alles 4. juunil 2007.

Kohtuprotsess katkes peatselt, sest Taylor otsustas seda boikoteerida ja vallandas ka oma advokaadi. See algas uuesti alles 7. jaanuaril 2008. 26. aprillil 2012 tunnistati ta süüdi ja sama aasta 30. mail määrati talle karistuseks 50 aastat vangistust.

2021. aasta oktoobris esitas Charles Taylor, kes mõisteti 2012. aastal Sierra Leone kodusõjas osalemise eest 50 aastaks vangi inimsusvastaste kuritegude eest, Libeeria vastu kaebuse "pensionile jäämise eest maksmata jätmise eest". See kaebus esitati Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) Euroopa Kohtule.

Isiklikku

Charles Taylor oli ka baptistliku kiriku ilmikjutlustaja. Ta oli kolm korda abielus ja tema kolmas abikaasa Jewel Howard-Taylor on majandusteadlane ning Libeeria senaator. Abielu lahutati 2006. aastal.

Charles Taylori poeg Charles McArthur Emmanuel (sündinud 1977) tunnistas ennast augustis 2006 süüdi isa kohta käivate andmete võltsimisel Ameerika Ühendriikide passi taotlemisel. Teda võidakse lisaks süüdistada ka tegevuse eest Libeeria Antiterrorismi Üksuse juhina oma isa presidentuuri ajal.

Välislingid

Kalev Kask. Väidetavalt kannibalismi harrastanud Libeeria ekspresident astus Haagi tribunali ette EPL.ee, 14. juuli 2009

Eelnev Ruth Perry	Libeeria president 1997–2003	Järgnev Moses Blah