Carlo Maderna
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2023) |
| Carlo Maderna | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 14. mai 1556 |
| Surmaaeg |
30. jaanuar 1629 (72-aastaselt) Rooma |
| Amet | arhitekt |
Carlo Maderna (1556 – 30. jaanuar 1629) oli 17. sajandi tuntumaid varabaroki ja hilisrenessansi Itaalia arhitekte ning Püha Peetruse basiilika fassaadi kavandi autor ja elluviija.[1]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Pole teada, millisest perest Maderna pärines, aga ta sündis Capolagos.[2] Maderna alustas karjääri marmoritöötlejana. 1588. aastal kolis ta koos oma nelja vennaga Rooma Domenico Fontana juurde, kes oli nende sugulane ja ning samuti arhitekt. Hiljem sai Madernast onu assistent.[3] Fontana andis talle õpetusi skulptuuri osas, kuid hiljem pühendus Maderna arhitektuurile. Roomas olles aitas ta ka oma onu mitme projekti juures, nagu näiteks Lateraani palee, Moosese purskkaev ja Püha Peetri kiriku väljaku obelisk. Nende projektide juures tulid kasuks tema inseneriteadmised. 1592. aastal kolis Domenico Fontana Napolisse, kuid Maderna ei läinud temaga kaasa ning pidi ise elatist teenima hakkama. Ta oli selleks ajaks juba hinnatud arhitekt, mida näitab see, et tema esialgse klientuuri moodustasid Rooma piiskopid ja paavst ning hiljem ka aadlikud.[4] Maderna õpilane ja lähedane sõber oli üks kuulsamaid barokkarhitekte Francesco Borromini.[5]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Santa Susanna
[muuda | muuda lähteteksti]_-_Front.jpg)
Maderna esimeseks tööks, mida võib pidada barokseks, oli Santa Susanna kiriku fassaad, mis valmis aastal 1603. Seda peetakse ka üheks esimeseks barokse väljanägemisega fassaadiks.[1] Santa Susanna projekti tähelepanuväärseimaks osaks on selle haruldane fassaadiehitus, mis paikneb Caravaggio kavandatud Via Piaga paralleelselt ja on praeguse Via Torinogaga diagonaalne. Maderna kujundus kiriku piki- ja diagonaalvaadetele oli oma ajastu kohta ebatavaliselt ilmekas. On tähelepanuväärne, et hoone esindab ka akadeemilis-klassikalist arhitektuurisuunda, mille teisteks esindajateks peetakse Flaminio Ponziot ja tema õpilane Giovanni Vasanziot. Lisaks fassaadile kujundas Maderna Santa Susanna siseruumi struktuuri, milleks olid kesklööv ja külglööv. Fassaadi ruumilise sügavuse saavutas Maderna ornamentidega, mis olid koondatud fassaadi keskossa. Basiilika suursugust muljet tekitavad sammaste ja pilastrite vahelduvad sektsioonid fassaadil. Ilmet muudab neutraalsemaks dekoratiivne ornamentika.[6]
Santa Susanna kiriku fassaadi kujunduses oli Madernat inspireerinud eelkõige renessanss-arhitekt Vignola disainid ning ka Põhja-Itaalia arhitektuur, ning selle lõpptulemus on hästi kooskõlas Roomale iseloomuliku antiigi- ja renessansiaegse arhitektuuriga. Vignola eeskujul on Maderna lähtunud kolmeastmelise tasandiga karkassi põhimõtetest, kusjuures tasandid toetuvad madalaimal astmel kuuele sambale. Tema eesmärgiks on fassaadi raamistamine ning seetõttu mõjuvad Maderna lahendused jõuliselt ja visuaalselt meeldivalt, erinevalt näiteks Fausto Rughesi töödest, kus sambaasetus on raskepärane ja ebakõlaline. [7]
Rooma Peetri kiriku fassaad
[muuda | muuda lähteteksti]
Santa Susanna kujundus võeti vastu positiivse meelestatusega, ning tänu sellele sai Maderna 1603. aastal tööd Rooma Püha Peetruse basiilika uue fassaadi kavandamisel. Ehitustööd algasid 1607. aastal ning seejuures oli Madernal abiks tema onu Giovanni Fontana. Fassaadi uue kujunduse tellijaks oli tollane paavst Paulus V. [1] Ehituse käigus fassaadi suurendati, hoone uueks pikkuseks sai 112 meetrit ja kõrguseks 44 meetrit. Fassaadile lisandus veel kaheksa 27 meetri pikkust sammast. Nende kohal laiuvad talastikega balustraadid koos portaale ületava kaarega. Sellel on kujutatud kujudena Kristust ja 12 apostlit, mis on 5–7 meetrit pikad. Kunagi olid kellatornidele toestuseks mõeldud nurgakivid, mille eemaldamine tänapäeval nüüd seda fassaadi nõrgestanud on.[8] Maderna püüdis lisaks Michelangelo Kreeka risti keskset disaini muuta ladina ristiks ühes pikkade löövide ja kabeliga. Antud basiilika laiendus oli praktilisest küljest vajalik, kuid see ei arvestanud Michelangelo loodud kontseptsiooniga ja asendas selle vähem efektsega. Suurt kuplit ei olnud võimalik näha igast vaatenurgast. Lõpuks pidi Maderna kujundama fassaadi, mis ei varjaks kuplit ja oleks oma paigutuse vääriline ning sisaldaks ka Õnnistamise lodža, mis tooks nähtavale paavsti, kui ta rahva ette ilmub. Need nõuded Maderna täitis, üritades luua tüüpilist Rooma palee fassaadi. Ühes kaunistavate elementidega Michelangelo tööst. Kirik õnnistati sisse 18. novembril 1626.[1]
Teisi töid
[muuda | muuda lähteteksti]Tema joonistusi, millest küll vähesed on säilinud, kirjeldatakse kui „tühju ja mehaanilisi“ ja tema stiili pedantlikuks.[5]. Üks säilinud joonistustest on Baberini palee kavand, mis asub Uffizi galeriis. 1626. aastal sai Maderna tellimuse paavst Urbanus VIII-lt sooviga kavandada ümber kardinal Francesco Baberini vennale Taddeole kuuluva palee. Palee joonistustest on näha, et eeskuju on võetud Farnese paleest. Maderna soovis luua traditsioonilist Rooma paleed, mille iga külg on ulatub maja siseosast välja ja sisehoovi ümbritsevad arkaadid.[2] Võrreldes varasemate ehitistega on erinev akende ja seinte käsitlus, ning seetõttu torkab silma perspektiiv ja plastilisus.[6] Uuenduste käigus on palee siseõu asendatud eeshooviga. Maderna suri 1629. aastal ja pärast seda sai hoone peaarhitektiks Gian Lorenzo Bernini.[2]
Maderna parimaks paleeprojektiks peetakse aastatel 1598–1618 valminud Mattei paleed Roomas. Fassaad soovis Maderna luua kooskõlas ümberkaudsete ehitistega, mis olid välimuselt esinduslikud ja tagasihoidlikud. Sisehoovi paigutas ta antiikkunstitöid, mille hulka kuulusid nii skulptuurid, kui ka reljeefid. Suurimaks uuenduseks kogu Roomas arhitektuuris sai palee elegantne neljakorruseline trepikoda.[2]
Tähtsus kunstiajaloos
[muuda | muuda lähteteksti]Carlo Maderna loomingus esineb nii hilisele renessanss- kui varajasele barokkarhitektuurile omaseid jooni. Kunstiajaloolane Howard Hibbard seostab Madernat rohkem cinquecento traditsiooniga ning nimetab teda konservatiivsemaks ja vanamoeliste hoiakutega arhitektiks. Santa Susanna fassaad näitab teadlikku tagasipöördumist Il Gesu kiriku fassaadi juurde. Madernat on nimetatud nii oma ajastu lõpetajaks kui ka barokkarhitektuuri isaks.[3] [5]
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Sant'Andrea della Valle fassaad (1593–1666) Piazza Vidoni, Rooma -
Barberini palee (1628–1633), Rooma -
Aldobrandini villa (1620), Frascati
_-_Fa%C3%A7ade.jpg)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 https://www.wga.hu/bio_m/m/maderno1/biograph.html
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Wittkower, Rudolf. Art and Architecture in Italy 1600 to 1750. London: Penguin Books, 1958.
- ↑ 3,0 3,1 http://www.papalartifacts.com/portfolio-item/carlo-maderno/
- ↑ https://www.visitvaticancity.org/carlo-maderno-who-is-the-architect-who-created-the-facade-of-st-peters-basilica/
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Gerda Panofsky-Soergel, "Reviewed Work: Carlo Maderno and Roman Architecture 1580-1630 by Howard Hibbard, Anthony Blunt, Rudolf Wittkower", The Art Bulletin, Vol. 56, No. 3 (Sep, 1974), 450-452.
- ↑ 6,0 6,1 Jung, Wolfgang. Itaalia arhitektuur ja linnaehitus varabarokkist varaklassitsismini. - Rolf Toman (toim.). Barokk. Arhitektuur, skulptuur, maalikunst. Tallinn: Koolibri, 2008, 12-75.
- ↑ Nathan T. Whitman, "Roman Tradition and the Aedicular Façade", Journal of the Society of Architectural Historians, Vol. 29, No. 2 (Mai, 1970), 108-123.
- ↑ https://www.newadvent.org/cathen/09512b.htm