Brikett
Brikett (prantsuse sõnast briquette) on peeneteralisest, tolmjast või kiudsest materjalist, ka laastudest vm tootmisjäätmeist pressitud korrapärase kujuga tükk või tükid[1][2]. Briketi valmistamist nimetatakse brikettimiseks.
Küttebrikette valmistatakse turbast, saepurust, puidust, kivisöest, puusöest, pruunsöest, biomassist jms.[3]
Turbabrikett
[muuda | muuda lähteteksti]Turbabrikett on freesturbast valmistatud brikett, mida saab kütusena kasutada tahkekütuse kateldes ja ahjudes.
Turbabriketi kütteväärtus on 4,5 MWh/t, tuhasus kuni 9%, niiskussisaldus 15–18%, väävli maksimumsisaldus 0,3%.
Söödabrikett
[muuda | muuda lähteteksti]Brikettida saab ka teatud loomasööta, selle saadus on söödabrikett.[4] Näiteks kasutatakse automatiseeritud söötmisega farmides siloplokkidest lõigatud silobriketti.[5]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Brikett |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009. [1]
- ↑ Eesti entsüklopeedia 1. köide, 1985.
- ↑ Fuel briquettes and pellets lts.company
- ↑ Söödast proovide võtmise kord. Riigi Teataja, 17.06.2005.
- ↑ Meelika Sander-Sõrmus. Toomas Rüütel: Farmi ei valita söödarobotit ei värvi, ei tootja ega seadme ostuhinna järgi. Põllumajandus.ee, 17.04.2020.