Breithorn
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2021) |
 | Artiklis puuduvad viited. (September 2021) |
| Breithorn | |
|---|---|
 Breithorni põhjakülg vaadatuna Gandeggi hütist | |
| Kõrgus | 4164 m |
| Asukoht | Šveits, Itaalia |
| Ahelik, mäestik | Penniini Alpid |
| Suhteline kõrgus | 433 m |
| Koordinaadid | 45° 56′ 28″ N, 7° 44′ 50″ E |
  | |
Breithorn (saksa keelest: "lai sarv") on Penniini Alpide mäestik, millel on sama nimega kõrgeim tipp (kuid ka Breithorn (läänepoolne tipp)), asudes Šveitsi ja Itaalia vahelisel piiril. See asub Alpide peaahelikus, umbes poolel teel Matterhorni ja Monte Rosa vahel ning Theoduli kurust idas. Suurem osa massiivist on jäätunud ja sisaldab mitmeid teiseseid tippe, kõik asuvad peamisest tipust idas: Kesk-Breithorn, läänepoolne Breithorni kaksik (või Ida-Breithorn), Gendarm (või idapoolne Breithorni kaksik) ja Roccia Nera. Peamist tippu eristatakse mõnikord nimega Lääne-Breithorn (saksa: Breithorn (Westgipfel), itaalia: Breithorn Occidentale). Lähimad asulad on Zermatt (Valais' kanton) ja St-Jacques (Valle d'Aosta).
Breithorni peetakse kõige kergemini ronitavaks neljatuhandeseks Alpide tipuks. Selle põhjuseks on Klein Matterhorni õhutramm, mis viib ronijad Zermattist üle 3820 m kõrgusele alguspunkti. Tavamarsruut (lõunaedelatiib) on mäe Itaalia poolelt (lõunapool) ja jätkub üle liustikuplatoo enne tippuronimist 35 kraadisel lumenõlval. Kogenematud mägironijad võivad aga sattuda tõsistesse raskustesse, kui lumekarniiside läheduses või halva ilmaga ette ei vaadata. Kogenud mägironijatele, kes soovivad rohkem väljakutseid, on teine võimalus Breithorni harja poolik läbimine.
Breithornile ronisid esimesena 1813. aastal Henry Maynard (climber), Joseph-Marie Couttet, Jean Gras, Jean-Baptiste Erin ja Jean-Jacques Erin.