Bodil Biørn
Bodil Catharina Biørn (27. mai 1871 Kragerø vald – 22. juuli 1960 Oslo) oli norra misjonär.
Sündis Norras Kragerøs jõuka laevaomaniku peres.
Pärast õendusabi õppimist Saksamaal 1905. aastal, siirdus ta misjonäritööle praegustele Ida-Türgi aladele Elazıği ja Muşi provintsi (tol ajal Osmanite riigi alad). Olles armeenia genotsiidi tunnistajaks, kandis hoolt orbude ja leskede eest ning avas koos teiste misjonäridega kliinikuid ja koole. Samuti tegi ta päevikusissekandeid ja fotosid, jäädvustades nii sealseid sündmusi ja eluolu.[1]
Hiljem hoolitses Bodil Biørn armeenia orbude eest Süürias, Armeenias ja Türgis. Aastal 1922 avas ta Alekhsandrapolis (tänapäeval Gjumri) lastekodu "Lusaghbyur", pälvides nii armeenlastelt hüüdnime "Emake Katharine".[1] Kuni 1935. aastani töötas ta Süüria ja Liibanoni armeenia pagulastega.[1]
Bodil Biørn ei abiellunud kunagi, aga ta lapsendas 2-aastase genotsiidi üleelanud poisslapse Rafaeli, kes Norras ristiti Nanseniks.[1]
Biørn suri Oslos 22. juulil 1960.[1]
Mälestuse jäädvustamiseks on tema sünnilinnas Kragerøs püstitatud mälestusmärk.
Tema elu ja tegevuse mälestuseks on 2015. aastal valminud dokumentaalfilm "Päästekaart".