Berlaymont

Berlaymonti hoone on Euroopa Komisjoni büroohoone Belgias Brüsselis aadressil 200 rue de la Loi/Wetstraat.

Hoone ehitati aastatel 1963–1969, selle arhitektid on Lucien De Vestel Jean Gilson, André Polak ja Jean Polak.

Berlaymonti hoonel on 14 korrust, selle pindala on 240 500 m².

Berlaymonti hoones asuvad Euroopa Komisjoni presidendi ja ülejäänud 26 voliniku ning nende personali kabinetid. Seal asuvad ka Euroopa Komisjoni peasekretariaadi, õigus- ja pressiteenistuse kontorid.

Ursula von der Leyen on esimene komisjoni president, kes ka elab Berlaymontis. Tema eluruumid on väikesel eraldatud alal 13. korrusel asuva kabineti kõrval.

Berlaymonti klooster

Nimi Berlaymont pärineb Berlaimonti krahvinna Marguerite de Lalaingi 1625. aastal asutatud augustiinlaste ordu kloostrilt. Berlaymonti klooster asus alates 1864. aastast tänapäeva büroohoone asukohas. Tänapäeva hoone kohal asus kahe hektari suurune Berlaymonti daamide kloostri park.

Rue de la Loi/Wetstraat kujunes Brüsseli kasvades üheks väga huvitavaks büroohoonete asukohaks ja 8. detsembril 1958 tegi Belgia valitsus Berlaymonti kloostrile ettepaneku osta kinnistu Euroopa Ühenduse halduskeskusele büroohoone rajamiseks. Lisaks ostuhinnale kavatseti eraldada kloostrile 15 kilomeetrit Brüsselist lõunas asenduskoht. Ostu-müügileping sõlmiti 25. mail 1960.

Euroopa Komisjoni hoone

Ehitusmaana ostetud kinnistu anti 552,9 miljoni euro eest Euroopa Ühenduse kasutusse. Hoone välisilme pärineb arhitekt Lucien De Vestelilt ja ristikujuline hoone ehitati aastatel 1963–1967 arhitektide Jean Gilsoni, André Polaki ja Jean Polaki juhtimisel. Belgia valitsus soovis, et hoone projekteeritaks nii, et seda saaks kasutada ka ministeeriumina, kui Euroopa institutsioonid peaksid kolima mõnesse muusse linna. Sel ajal ei olnud Euroopa ühenduste asukoha küsimus veel ametlikult selgeks saanud.

1992. aastal suleti Berlaymonti hoone asbesti tõttu. Hoonet renoveeriti põhjalikult ja see taasavati pidulikult 21. oktoobril 2004 Euroopa Komisjoni tollase presidendi Romano Prodi ja Belgia peaministri Guy Verhofstadti juuresolekul.

Kuni 2004. aastani kuulus hoone Belgia riigile. 2004. aastal omandas hoone Euroopa Komisjon.