Bautakivi
Bautakivi on piklik, enamasti kõrge vabalt seisev püstine kivi, mida nooremast pronksiajast kuni rauaajani püstitati mõningates Skandinaavia piirkondades ja Skandinaavia lähialadel.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Kasutati rändrahne, mõnikord ka kaljust välja raiutud kive.
Bautakivid on enamasti tahumata, mistõttu nad on ebakorrapärased ja väga erineva kujuga. Mõnikord on nende ristlõige ligikaudu kolmnurga-, ruudu- või ristkülikukujuline.
Tüüpiline kõrgus on 1–3 m. Kõrgeim teadaolev bautakivi Trollpila (Bolsøya saarel Norras) on 5,1 m kõrgune. On mainitud ka alla meetri (kuni 30 cm) kõrgusi bautakive. Ka läbimõõt varieerub, kuid enamasti on see väike.
Sageli on ligikaudu pool kivist maa sisse kaevatud ning ülemine ots on teravaks tehtud.
Ojamaal eelistati lubjakiviplaate; nüüdseks on nad murenenud või muul viisil kannatada saanud, nii et nad enam maa seest kuigi palju välja ei ulatu.
Vanus
[muuda | muuda lähteteksti]Bautakivid pärinevad nooremast pronksiajast kuni nooremast rauaajast. Enamik neist dateeritakse ajavahemikku 500 eKr kuni 500 pKr. Kõige nooremad bautakivid pärinevad viikingiaja lõpust (12. sajandist).
Funktsioon ja tähendus
[muuda | muuda lähteteksti]Arvatakse, et tegemist on algselt hauatähistega, hiljem aga on neid mälestuskividena püstitatud ka mujale.
Sõna päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Sõna päritolu ei ole teada. Mõned seostavad seda vanapõhja sõnaga *bautuðr'' 'fallos, teised sõnaga bautaðar, mis on omastav sõnast bautaðr 'tõukaja' ('vägev sõjamees'). Esimese versiooni järgi oli algselt tegu viljakuse sümbolitega, hiljem aga said neist surnute mälestusmärgid. Tegelikult ongi leitud ühemõtteliselt fallilisi kive, näiteks Norras Utgardis ja Steinkjeris.
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Bautakive leidub Rootsis (eriti Ojamaal ja Ölandil), Soomes (eriti Ahvenamaal ja Laitilas), Taanis (eriti Bornholmis), Inglismaal, Poolas ja Eestis.
Neid leidub praktiliselt kõikjal, kuhu normannid või viikingid jõudsid.
Skandinaavias nimetatakse bautakivideks eeskätt ilma kaunistusteta kive, mistõttu nende hulka tavaliselt ei loeta lohukive, ruunikirjadega kive ja Ojamaa pildikive.
Kivid esinevad nii üksikult kui ka rühmadena. Nad võivad märgistada kalmu keskpaika. Poolas omistatakse säärased kivid osalt varajastele gootidele. Sageli esineb neid ka põletuskalmete lõunaküljel.
Kõige suuremas kontsentratsioonis on bautakive säilinud Põhja-Jüütimaal Højstrupis Tømmerby lahe (Tømmerby Fjord) ääres (75 kivi, varem 125) ning Bornholmil Neksø lähedal paiknevas metsas Gryetis (50) ja Louisenlundis. Bornholmil on nähtavasti olnud üle 1000 bautakivi.
Eestis asub Valkla bautakivikalmistu.
Nimega kivid
[muuda | muuda lähteteksti]Paljudel bautakividel on nimed. Üks tuntumaid on Maarja Õmblusnõel Norras Karmøy vallas Avaldsnesi Olavi kiriku juures.