Bauddhanāth

Bauddhanāth (ka Boudhanath või Bodhnath või Baudhanath või Khāsa Caitya) on üks tähtsamatest budistlikest pühapaikadest Nepalis Katmandu oru piirkonnas. Newarid tunnevad seda Bauddha ja kaasaegsed nepali keele rääkijad Bodh-nāthi nime all. See asub Nepali pealinna Katmandu keskusest ca 11 km kirdes. Selle alus on massiivne mandala ja see on suurim sfääriline stuupa Nepalis.

Boudhanathi stuupa domineerib maastikul ja on üks suurimaid maailmas. Tiibeti põgenike tohutu sissevool Hiinast on põhjustanud üle 50 gompa (kloostri) ehitamise Boudhanathi ümber. Boudhanath on üks Nepali vaatamisväärsustest, mis on UNESCO maailmapärandi nimistus. Koos Swayambhunathiga linna keskusest läänes on see üks populaarsemaid vaatamisväärsusi Katmandu linnas.

Stuupa asub vanal Tiibeti kaubateel, mis siseneb Katmandu orgu Sankhu küla kaudu kirdenurgas, möödub Boudnathi stuupast ja jõuab väiksema iidse Cā-bahī stuupani (tihti nimetatud ka väikeseks Boudnathiks). Seejärel pöörab tee otse lõunasse, suundudes üle Bagmati jõe Patani, möödudes seega Katmandu linnast, mis rajati hiljem. Tiibeti kaupmehed on seal puhanud ja palvetanud sajandeid. Kui põgenikud tulid 1950. aastatel Tiibetist Nepali, otsustasid paljud elada just Bouddhanathi ümbruses. Stuupa sisaldab Kāşyapa säilmeid, keda austatakse nii budismis kui hinduismis.

Stuupa ehitamislugu

Küla, mis ümbritseb suurt Kāşyapa torni, tuntakse üldiselt Boḍḍha nime all ja tiibeti keeles Yambu Chorten Chenpo. Yambu on nimi, millega Katmandud Tiibetis tuntakse; ja Chorten Chenpo tähendab suurt torni. Kuid torni täispikk nimi on Ja Rung Kashol Chorten Chenpo, mida võiks tõlkida kui 'olen andnud jätkamise käsu'. Tornil on oma huvitav saamislugu, mis seletab seda kummalist nime.

Jutustatakse, et Kāşyapa oli buda, kes elas kaua enne Śākyamunit. Pärast Kāşyapa surma leidis üks vana naine koos oma nelja pojaga selle suure targa (muni) säilmed kohalt, kus nüüd seisab suur mägi, mille naine koos poegadega püstitas. Enne ehitustöö alustamist astus ta kuninga ette ja sai loa torni ehituse "jätkamiseks". Ajaks, mil vana naise ja tema poegade suurte ohverduste tulemusena oli lõpetatud ehitise vundament, olid need, kes seda nägid, hämmastunud ehitise suurest mahust. Eriti puudutas see riigi kõrgeid ametnikke, kes ütlesid, et kui üks vaene vana naine võib ehitada sellise suursuguse torni, peaksid nemad ise ehitama mäesuuruse templi. Seepärast palusid nad kuningal ehitustöö peatada. Kuningas vastas: "Olen andnud käsu naisele töö jätkamiseks. Kuningad ei tohi oma sõnu süüa ja ma ei saa nüüd oma käsku tühistada.“ Seega võis torni ehitamine jätkuda ja sealt ka selle omapärane nimi: Ja Rung Kashol Chorten Chenpo.

Siiski on alust arvata, et torn ehitati Śākyamuni surma järel, sest ülaltoodud kirjeldus tiibetikeelsetest raamatutest erineb sanskritikeelsetest allikatest, mis on usaldusväärsemad kui tiibeti omad.

"Gopālarājavaṃśāvalī" järgi asutas Bouddhanathi Nepali Licchavi kuningas Śivadeva (u 590–604), kuigi teised Nepali kroonikad paigutavad selle kuningas Mānadeva (464–505) valitsusaega. Tiibeti allikad väidavad, et seal asuval mäel korraldati 15. sajandi lõpus, 16. sajandi alguses väljakaevamised, mille käigus avastati kuningas Amshuvarmā (605–621) luud. Traditsiooniliselt seostatakse Boudhanathi stuupa ehitamisega ka Tiibeti kuningat Trisong Detseni (valitses 755–797).

Bauddhanāth
2015

Vaata ka

Chini laamad