Mine sisu juurde

Bartolomeo Rastrelli

Allikas: Vikipeedia

Francesco Bartolomeo Rastrelli (vene transkriptsioonis Франческо Бартоломео Растрелли; venepäraselt Варфоломей Варфоломеевич Растрелли; 1700 Pariis – 1771 Peterburi) oli Prantsusmaal sündinud itaalia päritolu arhitekt, kes töötas Venemaal, Vene õukonnaliikmete teenistuses 1730. aastast kuni keisrinna Katariina II võimuletulekuni 1762. aastal.[1]

Fransesco Bartolomeo Rastrelli kunstnik Pietro Rotari õlimaalil.

Fransesco Bartolomeo Rastrelli sündis 1700 Pariisis[2], ta isa oli mainekas Firenzest pärit skulptor ja arhitekt Carlo Bartolomeo Rastrelli, kes töötas Louis XIV teenistuses Prantsusmaal.[3] 1715. aastal pärast Louis XIV surma kutsus tsaar Peeter I Carlo Bartolomeo Rastrelli oma teenistusse Peterburi.[3] 1716. aasta alguses jõudsid isa ja poeg Rastrellid Peterburi, kus nad said tööd nii Peterhofis kui ka Strelnas. [3] 1717. aastal esitlesid nad koos Strelna lossi puidust maketti.[3][1]

1725.–1730. aastal võis Rastrelli õppida Itaalias arhitektuuri[4], kuid tõestust see siiski leidnud ei ole[3]. Eri allikatest saab lugeda, et ta töötas viis aastat skulptorist isa käe all, Rastrellid kujundasid koos nii tsaari kui ka aristokraatide paleede interjööre.

Alates 1721. aastast töötas Bartolomeo Rastrelli iseseisva arhitektina.[5] Rastrelli karjäärile pani aluse 1721–1727 valminud loss Moldova prints Dimitri Kantemirile.[5]

Peeter I kuju, autor B. C. Rastrelli

1730. aastal projekteeris ta Moskvas Annenhofi talvepalee, aasta hiljem 1731. aastal töötas ta Lefortovos Annenhofi suvelossi ehitamise kallal (kumbki neist pole säilinud).[1][3] 1732. aastal võis ta abielluda ja aasta hiljem sündis poeg Joseph Jacob, kes suri neli aastat hiljem. 1734. aastal sündis tütar Elizabeth Katrina.

1735. aastal alustas Rastrelli tööd Ernst Johann von Bironi teenistuses, kes oli üks Anna Ivanovna (1730–1740 Vene keisrinna ja Ivan VI tädi)[6] favoriitidest. [7] Pärast tädi surma sai troonile Ivan VI, kes valitses vaid aasta; Rastrelli tööpakkumised vähenesid sellel perioodil. Rastrelli tõus algas uuesti tsaar Peeter I tütre Jelizaveta Petrovna võimuletulekuga 1741. aastal.

Aastal 1738 nimetati Rastrelli peaarhitektiks, 1744. aastal kinnitati ta uuesti ametisse. Samal aastal suri ta isa Carlo Bartolomeo Rastrelli.[1] 1748. aastal maksti Rastrellile aastapalgaks 2500 rubla[1]. Samal aastal algas ka Kiievi Püha Andrease kiriku ehitamine, mis kestis 1752. aastani.

1750. aastate keskpaigas hakkast ta projekteerima Smolnõi kloostrit, mis valmis 1756. aastal.[3] 1753. aastal abiellus ta tütar.[1] 1760. aastal arhitekt haigestus, mõni aasta hiljem sõitis ta tervist parandama Itaaliasse. 1762. aastal autasustas tsaar Peeter III Rastrellit ja ülendas ta kindralmajoriks. Katariina II andis talle puhkust tervise parandamiseks Itaalias, hiljem jätkas arhitekt tööd Peterburis. [1]

1765. aastal esitas Rastrelli oma ehitusprojektid Preisi kuningale Friedrich II lossi tarbeks. 1767. aastal suri Rastrelli abikaasa. 24. veebruarist kuni 25. novembrini 1768 viibis ta ravil Itaalias. 1770. aastal võeti ta Peterburi Akadeemia liikmeks.[1]

Rastrelli suri 29. aprillil 1777 Peterburis 77-aastaselt.[5]

Francesco Bartolomeo Rastrelli loomingus on kõige olulisemal kohal suurejoonelised aadlipaleed Peterburis, Moskvas ja Kuramaal. Ta on projekteerinud kirikuid ja kloostreid, kujundanud rokokoostiilis interjööre (eriti oma loomeperioodi viimases pooles) ja ka restaureerimistööd Peterhofis. Tema loomingu iseloomulikuks tunnusjooneks on rikkalik liigendus ja värvirikkus.[3][8]

Ehitis

Nimi

Aasta

Riik

Kirjeldus

Muud

1.
Peterhof

Peterhofi paleekompleks

1745–1755

Peterhof, Venemaa

Rastrelli ajal ehitati Peetri paleele juurde teine korrus, laiendati tiibu ja alustati ulatuslikke renoveerimistöid. Ehitati juurde paviljone. Interjööris valitseb peamiselt rokokoo stiil. [3]
Louvre'i pargi Hermitage'i paviljon Peterhofis
2.
Rundale loss

Rundāle loss

1736–1738

Rundāle, Läti

24. mail 1736 pandi pidulikult Rundale paleele nurgakivi. Palee valmis 1738. aastal. Palee projekteerimisel oli eeskujuks Versailles' loss. Rastrelli on projekteerinud magamistoad palee peahoone keskele täpselt nii nagu Versailles's. Palee on kahekilomeetrisel sümmeetrilisel teljel sissesõiduteest kuni pargini. Sissesõiduvärava üleval on kolme meetri kõrgune kellatorn. [7]
Rundāle lossi põhjafassaadi projekt, 1736
3.
Jelgava loss

Jelgava loss

1738–1740

Jelgava, Läti

14. juunil 1738 pandi nurgakivi Kuramaa hertsogi uuele lossile pealinnas Jelgavas. Järgmine Rastrelli töö, milles on äratuntav nii Rastrellile omane käekiri kui ka Versailles' lossi mõjud.[7][9]
Jelgava palee, praegune Läti põllumajandusülikool
4.
Ahja mõisa peahoone

Ahja mõis

1740

Ahja, Eesti

Ahja mõisa barokne peahoone valmis 1740. aastate lõpul ja on omistatud arhitekt Francesco Bartolomeo Rastrelli töökojale.[10]
Ahja mõisa tagavaade
5.
Katariina talvepalee Tsarskoje Selos

Katariina talvepalee Tsarskoje Selos

1748–1756

Tsarskoje Selo, (Puskin) Venemaa

1730. aastal alustas Rastrelli seal tööd. 10. mail 1752 tellis keisrinna Jelizaveta uuesti Rastrellilt töö, seekord palee ümberehituse ja 30. juulil 1956 Rastrelli esitles keisrinnale täielikult uuesti ehitatud 325 meetri pikkust paleed.[11][3]
Katariina loss
7.
Talvepalee

Talvepalee

1754–1762

Peterburi, Venemaa

Rastrelli üheks kuulsamaks projektiks sai Talvepalee ümberehitamine, mida ta asus projekteerima 1754. aastal keisrinna Jelizaveta tellimisel. Üle 4000 inimese töötas Talvepalee ehitamisel. Talvepalees on kokku üle 460 toa. Rastrelli ei lõpetanud oma tööd, kui Katariina II sai võimule, asus ta eelistama barokile uusklassitsismi. [12]
Talvepalee, 1740
8.
Smolnõi klooster Peterburis

Smolnõi klooster

1748–1764

Peterburi, Venemaa

Smolnõi kloostri lasi keisrinna Jelizaveta ehitada soovist hiljem nunnaks hakata. Rastrelli üks suurejoonelisemaid töid. Tegemist on juba hilisbaroki näitega Venemaal. Kloostrikompleks oli ehitamisjärgus, kui Rastrelli tagandati peaarhitekti kohalt 1763. aastal. See valmis alles 1835. aastal, arhitekt Vassili Stasov lõpetas Rastrelli projekti. [13]
Smolnõi katedraal
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 "Frančesko Rastrelli".
  2. "Francesco Bartolomeo Rastrelli". Encyclopedia Britannica.
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 William Craft Brumfield (2004). A History Of Russian architecture. University of Washington Press. Lk 228-260.
  4. "Rastrelli, F.B".
  5. 5,0 5,1 5,2 "Francesco Bartolomeo Rastrelli".
  6. "Anna Ivanovna".
  7. 7,0 7,1 7,2 Imants Lancmanis (2001). Rundale Palace. Rundale: Rundale, Rundāle Palace Muséum.
  8. Andrei D. Sarabianov. "Francesco Bartolomeo Rastrelli".
  9. "Jelgava Palace History". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. oktoober 2020.
  10. "Ahja mõis".
  11. [tzar.ru "Bartolomeo Francesco Rastrelli"]. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)
  12. "The Construction of Winter Palace".
  13. "Biography of Francesco Bartolomeo Rastrelli".

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]