Balkani uuringud
Balkani uuringud või balkanoloogia või balkanistika on Kagu-Euroopat uuriv teadusharu. Selle eesmärk on teaduslikult ja erialaselt uurida Balkani poolsaare kultuure nende keelelistes ja keelevälistes ilmingutes rahvuste ja keeleperekondade lõikes ning interdistsiplinaarsel ja integreerival viisil. Erilise vaatluse all on sealsete rahvaste ja riikide arheoloogia, geograafia, folkloor ja ajalugu.
Balkanistika aluseks on olnud bulgaristika.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Lingvistika
[muuda | muuda lähteteksti]Keeleliselt ühiseid jooni leidub peamiselt kreeka, albaania, ja mustlaskeeles ning idaromaani ja lõunaslaavi keeltes.
Teadusasutused
[muuda | muuda lähteteksti]1964. aasta jaanuaris asutati Bulgaaria Teaduste Akadeemia juures Balkani Uuringute Instituut ja 1966. aastal toimus Sofias Esimene Rahvusvaheline Balkani Uuringute Kongress. 2010. aastal alustas Balkani Uuringute Instituudis tööd Trakoloogiakeskus.[1]
Balkanoloogid
[muuda | muuda lähteteksti]- Bogdan Petriceicu Hasdeu
- Boris Shmelev
- Dragoljub Dragojlović
- Gerhard Gesemann
- Gustav Weigand
- Ioannis Papadrianos
- Josef Konstantin Jireček
- Josef Matl
- Kristian Sandfeld
- Radovan Samardžić
- Traian Stoianovich
- Vaso Čubrilović