Balinti grupp

Balinti rühm on erialase arengu rühmatöömeetod, mis on suunatud inimkontaktil põhinevate ametite spetsialistidele (arstid-õed, õpetajad-koolitajad, sotsiaaltöötajad, juristid, juhid jne).

Balinti rühmade eesmärk on luua turvaline keskkond, kus osalejad saaksid avameelselt vaadelda oma töös ette tulnud keerukaid suhteolukordi klientide, patsientide või hoolealustega. Samuti võib analüüsida töötegemist raskendanud momente seoses näiteks kolleegi või mõne teise isikuga, kellega töökeskkonnas on kokkupuuteid. See protsess aitab inimestega töötavatel spetsialistidel paremini mõista omaenda emotsionaalseid reaktsioone ja parandada suhtlust hoolealuste või klientidega. Samuti arendab see empaatiat ning aitab mõista ja aktsepteerida hoolealuseid või kliente ka olukorras, kus nende käitumine tundub ebaadekvaatne.

Tänu suhete paranemisele hoolealuste või klientidega on töö tulemuslikum ning väheneb spetsialistide läbipõlemise ja kaastundeväsimuse risk. Oluline on tähele panna, et kuigi Balinti rühm mõjub osalejatele tihti teraapiliselt, ei ole see töö põhiliseks eesmärgiks. Peamiseks sihiks on osalejate psüühilise vastupidavuse ja paindlikkuse arendamine, mis võimaldab neil klientide või hoolealuste jaoks luua turvalisema ja stabiilsema psüühilise keskkonna.

Meetod oli algselt suunatud perearstidele, kuid võeti kiiresti kasutusele ka teistes valdkondades.

Kuna tegemist on täiendõppe meetodiga, on selles osalemiseks vajalik vähemalt mõningane erialane töökogemus.

Meetodi kirjeldus

Balinti rühma struktuur on püsinud küllaltki stabiilne, kuid enam kui 70 kasutuseloleku aasta jooksul on sellest tekkinud ka teatavaid variatsioone. Oma rolli on mänginud meetodi levik üle maailma ja eri valdkondadesse. Laias laastus võib aga välja tuua alljärgnevad põhimõtted.

Rühma kuulub kuus kuni kümme liiget ja üks või kaks vajaliku ettevalmistusega juhendajat, kes istuvad ringis toolidel. Üks sessioon kestab kahest kolme tunnini ja samad osalejad kohtuvad regulaarselt mõnenädalase vahega mitme kuu jooksul, vahel ka ilma konkreetse lõpptähtajata. Oluliseks eelduseks on rühmas toimuva konfidentsiaalsena pidamine.

Kuigi osalejad väljendavad koos üles kerkivate emotsioonidega seoseid ka isiklikumat laadi kogemuste kohta, on rühmas üheks peamiseks põhimõtteks lähtumine tööalastest probleemolukordadest.

Juhendaja toetab protsessi, suunab arutelu ja aitab luua turvalise keskkonna, kus rühma liikmed saavad avameelselt jagada oma mõtteid ja tundeid. Juhendaja ei anna otsest lahendust ega diagnoosi, vaid suunab rühma emotsionaalset refleksiooni ja sügavamat arusaamist.

Rühmatöö etapid

Sissejuhatus

Balinti rühma kohtumise alguses teeb läbiviija lühikese sissejuhatuse, meenutades rühmatöö reegleid ja protseduure ning selgitades, kuidas töö sessiooni ajal toimub.

Juhtumi tutvustus

Üks rühma liikmetest jagab teiste osalejatega mõnd tema töös esinenud rohkem või vähem keerulist olukorda, millele ta pole enda jaoks rahuldavat lahendust leidnud. See juhtum võib hõlmata nii töös ette tulnud suhtlusprobleeme kui muud.

Täpsustavad küsimused

Juhtumi esitamise järel võivad osalejad küsida täpsustavaid küsimusi või jagada, kuidas juhtum neid puudutas ja milliseid emotsioone tekitas. Tegemist on variatsiooniga, mida kõikides Balinti rühmades ei rakendata.

Reaktsioonide jagamine ja analüüs

Seejärel jätkub rühma arutelu, kus püütakse sügavamalt mõista juhtumi taustal olevaid dünaamikaid. Arutatakse nii kliendi/hoolealuse kui ka probleemolukorda tutvustava osaleja enda emotsionaalseid reaktsioone ning püütakse mõista, kuidas need mõjutavad suhtlust ja töö eesmärgi saavutamist. Osas Balinti rühmadest juhtumi esitaja alguses sellest etapist osa ei võta, vaid kuulab arutelu pealt ja ühineb teistega taas alles töö lõpupoole.

Settinud mõtete ja vahepealsete arengute jagamine

See etapp leiab aset alles mõni nädal hiljem, kui rühm taas kohtub. Uue kohtumise alguses saavad eelmisel korral arutatud teema osas veelkord sõna nii olukorra arutamisele toonud osaleja kui ka teised rühma liikmed. Neil on võimalik jagada, kuhu nende esitatud probleemiga seotud mõtted ja tunded pärast arutelu on arenenud ja kas nad on märganud mingeid muutusi oma töödünaamikas.

Ajalugu

Balinti rühmadele panid 1949. aastal Londonis Tavistocki Instituudis alguse Ungari psühhiaater ja psühhoanalüütik Michael Balint ja tema abikaasa, sotsiaaltöötaja ja samuti psühhoanalüütik Enid Balint. Nad oli huvitatud, kuidas arstide ja teiste tervishoiutöötajate isiksus ja emotsionaalne elu mõjutab nende võimet patsientidele adekvaatselt reageerida.

Grupi kokkukutsumiseni viis Michael Balinti tõdemus, et vaatamata korduvatele konsultatsioonidele, uuringutele ja ravile ei õnnestunud märkimisväärse hulga patsientide vaevuseid leevendada. Juba 1920. aastatel tegeles Balint psühhosomaatiliste vaevuste all kannatavate patsientidega. Sellest koorus välja järeldus, et sama oluline kui ravi füsioloogiline aspekt, on ka arsti ja visiidi psühholoogiline mõju patsiendile.

Balintid märkasid, et arstid kogevad töös patsientidega tihti emotsionaalseid väljakutseid ja pingutusi, kuid puudus struktureeritud viis nende kogemuste jagamiseks ja mõistmiseks. Seetõttu hakkasid nad korraldama rühmaseansse, kus arstid saaksid koos käia ja jagada oma kogemusi ning patsientidega suhtlemisel tekkinud emotsionaalseid reaktsioone. Selle üheks aluseks oli sotisaalvaldkonnast välja kasvanud juhtumianalüüsi meetod.

1957. aastal valmis Michael Balintil ka kokkuvõttev teos "Arst, tema patsient ja haigus".

Tänu Enid Balinti sotsiaaltöötaja taustale levis meetod kiiresti ka sellesse valdkonda ja sealt edasi haridustöötajate ja teiste inimkontaktil põhinevate ametite hulgas.

Edasiarendused

Meetodit on hiljem eri suundades edasi arendatud.

Tööalase tegevuse analüüsi rühm

Haridusvaldkonna eripärast lähtuvalt on rühmatööd edasi arendatud Prantsusmaal Claudine Blanchard-Laville'i eestvedamisel. Edasiarendatud meetod kannab nime tööalase tegevuse analüüsi rühm (pr. k. groupe de l'analyse des pratiques professionnelles).

Õpetajatöö oluliseks eelduseks on turvalise, n-ö konteiniva (ingl. k. containing) ruumi loomine, kus õpetaja suudab klassi jaoks tekitada vastupidava psüühilise "kesta". Olulist rolli mängib ka, kuidas õpetaja suhestub emotsionaalsel tasandil õpetatava ainega ja teadmiste jagamisega. Analüüsirühmad aitavadki nende kahe teemaga sügavuti tegeleda.

Tööalase tegevuse analüüsi rühm on sisuliselt algse Balinti rühma metoodikaga küllaltki sarnane. Oluliseks põhimõtteks on siinjuures, et rühmatöö käigus ei jagata hinnanguid ega nõuandeid, samuti ei tehta märkmeid. Fookus on püüda aidata oma probleemolukorra rühma toonud osalejal läbielatut mõista tema isiklikust subjektiivsest vaatenurgast.

Pariisi 10. Nanterre'i Ülikooli haridusteaduste osakond on sealjuures üheks selle arendamise keskuseks. Seal õpetatakse välja ka rühmajuhte.

Balinti rühmad Eestis

Eestis on viimase kümnekonna aasta jooksul korraldatud Balinti rühmi arstiteaduse üliõpilastele Tartu Ülikoolis ja arstide täiendõppe raames.

Välisviited

• Suija, Kadri; Balõtšev, Roman. "Balint-grupp pakub tuge ja aitab tunnetega toime tulla" Pereõde, märts 2019
• Rahvusvaheline Balinti Föderatsioon
• Suurbritannia Balinti Ühing
• Ameerika Balinti Ühing
• Soome Balinti Ühing
• Ajakiri Cliopsy (prantsuse keeles)