Baffini saar

Baffini saar (varasem eestikeelne nimi Baffini maa; inuktituti keeles ᕿᑭᖅᑖᓗᒃ, Qikiqtaaluk) on Kanadale kuuluv saar Põhja-Jäämeres Põhja-Ameerikast kirdes.

Baffini saart eraldab lõunas paiknevast Labradori ja Ungava poolsaarest Hudsoni väin, idas paiknevast Gröönimaast Davise väin ja Baffini laht, põhjas asuvast Devoni saarest Lancasteri väin, loodes olevast Somerseti saarest Prince Regenti väin, läänes olevast Boothia poolsaarest Boothia laht, edelas olevast Meilville'i poolsaarest Fury and Hecla väin ja Foxe'i laht ning edelas olevast Southamptoni saarest Foxe'i väin.

Saare pindala on 512 000 km². Ta on pindalalt Kanada suurim ja maailma suuruselt 5. saar.

Külma kliima tõttu on saar väheasustatud. Saarel elab 2001. aasta seisuga 9563 elanikku (ta on elanike arvu poolest Kanada saarte seas 14. kohal). Kogu asustus on rannikul. 2006. aasta seisuga on Baffini saarel 7 asulat, neist 1 viimase 5 aasta jooksul maha jäetud, ja lähisaartel veel 2 asulat.

Halduslikult kuulub ta Nunavuti territooriumile. Baffini saarel asub ka Nunavuti keskus Iqaluit.

Nimi

Baffini saar on nimetatud inglise maadeavastaja William Baffini järgi. Arvatavasti on Baffini maa see koht, mida viikingid teadsid Hellulandi nime all. Helluland tähendab tõlkes kaljumaad.

Loodus

Saarel on palju poolsaari. Suurimad neist on Brodeuri poolsaar ja Bordeni poolsaar põhjas, Cumberlandi poolsaar idas, Halli poolsaar kagus, Meta Incognita poolsaar lõunas ja Foxe'i poolsaar edelas.

Poolsaarte vahel on palju lahti. Suurimad neist on Brodeuri poolsaarest lõunas olev Bernieri laht, Brodeuri ja Bordeni poolsaare vahel olev Admiralty laht, Bordeni poolsaarest idas olev Eclipse'i väin, Cumberlandi ja Halli poolsaare vahel olev Cumberlandi laht ning Halli ja Meta Incognita poolsaare vahel olev Frobisheri laht.

Baffini saare rannikumeres on lugematul hulgal väikseid saari. Suurim neist on põhjarannikul asuv 1905 meetri kõrgune Byloti saar. Edelarannikul on samuti suuri saari: loodest kagusse lugedes Kroonprints Frederiki saar, Jens Munki saar, Kochi saar, Rowley saar, Bray saar, Lõuna-Spiceri saar, Prints Charlesi saar ja Air Force'i saar. Hudsoni väin on samuti saarerikas: läänest ida poole on seal Nottinghami saar, Salisbury saar, Charlesi saar ja Big Island. Baffini saare kagutipu juures on Loki maa, Edgelli saar ja Resolutioni saar.

Saare kõrgeim tipp Odin ulatub 2147 meetri kõrgusele. Ainult kolm Kanada saart on kõrgemad: Ellesmere'i maa, Axel Heibergi saar ja Vancouveri saar. Baffini maa kõrguselt teine tipp Asgard küündib 2011 m kõrgusele. Need tipud on nime saanud skandinaavia mütoloogiast: Odin oli peajumal, Asgard jumalate elupaik. Mõlemad tipud asuvad üsna lähestikku Cumberlandi poolsaarel.

Baffini maa lõunaosas paikneb kaks suurt järve: Nettillingi järv ja Amadjuaki järv.

Saare keskosas asub Barnesi jääkilp. See on väiksemaks muutunud alates 1960. aastatest, mil Kaevanduste ja Tehniliste Uuringute osakonna (tänapäeval Kanada Loodusressursside Keskuse) geograafiaharu saatis kolm meest Isortoqi jõeoru läbivaid omadusi ja isostaatilist tagasipõrget uurima. Ka Cumberlandi poolsaare kõrgem osa on kaetud Penny jääkupliga.

Enamik saarest asub põhjapolaarjoonest põhjas. Baffini saare põhjaosas asuvas asulas Kanngiqtugaapikis kestab polaaröö 2,5 kuud ning polaarpäev koos hämarikuga 3,5 kuud järjest.

Baffini maal on arktiline kliima saare põhjaosas ja lähisarktiline kliima saare lõunaosas. Nendele on iseloomulikud pikk ja külm talv ning udune ja pilvine suvi. Kevad saabub hiljem kui mujal põhjapöörijoonel. Lumi sulab kaguosas juuni algul, põhjarannikul juuli alguses või keskel. Lumesadu, isegi paks lumesadu võib esineda ükskõik mis kuus, ehkki juulis ja augustis juhtub seda harva. Lõunarannikul olevas Iqaluitis on aasta keskmine temperatuur −8,5 °C, võrreldes näiteks samal laiusel oleva Reykjavíki 5 °C-ga.

Peaaegu kogu aasta on meri jääd ja jäämägesid täis. Iqaluitis on meri jäävaba juuni lõpust septembri lõpuni. Põhjarannik vabaneb jääst lühikeseks ajaks augustis ja mõnel aastal ei vabanegi.

Loomastik

Karibuud korraldavad saarel pikki rändeid, liikudes talveks saare kaguossa, isegi Meta Incognita poolsaarele, ja suveks põhjaossa.

Jääkaru võib rannikul kohata kõikjal, ehkki jääkarud hoiduvad pigem paakjääle, kus nende põhilised toiduobjektid, mitmesugused hülged elavad. Talvel võivad emased jääkarud liikuda rannikust ka 10–20 km eemale, kui nad ei leia lähemalt sobivat kohta, kuhu lume sisse koobas kaevata. Koopas veedavad nad talve ja hiljem toovad ilmale 1–3 karupoega.

Polaarhunte kohtab saarel kõikjal. Erinevalt hundist ei küti nad karjas, vaid üksikuna või siis isane ja emane koos.

Polaarrebane on raipesööja. Sellepärast jälitab ta sageli jääkaru, lootes, et kui see tabab hülge, jääb sealt ka rebasele midagi süüa. Innuiidid vahel kütivad polaarrebaseid, kuid ulatuslikku karusnahakaubandust saarel ei toimu.

Valgejänest leidub saarel kõikjal. Ta on talvel lumivalge, suvel rääbakas tumehall. Ta on lemmingu kõrval polaarhundi ja polaarrebase peamine toiduallikas.

Lemmingut leidub saarel samuti kõikjal. Ta on polaarrebase, polaarhundi ja lumekaku peamine toiduobjekt. Talveks kaevab lemming keeruka tunnelisüsteemi, et pääseda ligi kuivanud rohule, sammaldele ja muule söödavale.