Bõhhav

Bychaŭ
valgevene	Быхаў * / Bychaŭ *transkriptsioon: Bõhhav
vene	Быхов (Bõhhov)
	Bychaŭ lipp Bychaŭ vapp
	Pindala: 2,3 km²
	Elanikke: 16 349 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 53° 32′ N, 30° 14′ E

Bychaŭ (transkribeerituna Bõhhav, poola keeles Bychów, leedu keeles Bychavas või Bychovas) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Bychaŭ rajooni halduskeskus. Bychaŭ asub Mahiloŭ linnast 50 kilomeetri kaugusel Dnepri jõe kaldal. Linna läbib Žłobini ja Mahiloŭ vaheline raudtee.

Haridust annavad neli keskkooli ja kunstikool. Linnas on kuus raamatukogu. Seal antakse välja ajalehte "Majak Prydniaprŭia" («Маяк Прыдняпроўя»). Linnas on toiduainetetööstus, seal töödeldakse ka puitu.

Vaatamisväärsused on koduloomuuseum, XIX sajandi keskel valminud õigeusu kirik ning XVII sajandil valminud loss, sünagoog ja klooster. Linna piiridesse jääb ka mitu eelajaloolist asulakohta.

Linna nimi tuleneb valgevenekeelsest sõnast «быў хоў», mis tähendab 'siin on ülekäik' – selles paigas ületasid kaupmehed Dnepri jõge. Teise versiooni kohaselt on asula saanud nime perekonnanime Бых järgi.^[2]

Ajalugu

Linna on esimest korda kirjalikult mainitud 1370. aastal. Linn on kuulunud eri aegadel Druckite, Alšėniškiste ja Goštautaste suguvõsadele.

XV sajandil sai linnast staarostkonna keskus, mille omanikeks said Chodkiewiczid. Jan Karol Chodkiewicz muutis linna võimsaks kindluseks, mis oli üks tugevamaid Valgevene aladel. Lisaks lasi ta ka linna rajada katoliku kiriku. Sajandi teisel poolel hakkas linnas tegutsema Euroopa suurim arsenal, kus valmistati suurtükke, püsse ja laskemoona. Aastal 1621 läks linn abielu kaudu Sapiehade suguvõsale.^[3]

Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas linn kuuluma Viciebski vojevoodkonda ja Orša maakonda. Kuna sel ajal oli asutatud ka samanimeline alev, siis kutsuti seda toona Стары Быхаў.

Juba XVI sajandil oli linn korduvalt kasakate rüüsteretkede objektiks sattunud. Linna rünnati aastail 1590, 1595 ja 1648. Uputuse ajal piirasid Moskva väed ebaõnnestunult linna aastail 1654–1656. Aastal 1657 õnnestus ründajail linn aga tormijooksuga vallutada. Aastal 1661 linn vabastati. Linna kangelasliku kaitsmise eest andis kuningas Michał Korybut Wiśniowiecki sellele aastal 1669 erilised privileegid.^[4]

Põhjasõja ajal asusid Sapiehad rootslasi toetama. Kättemaksuks lasi Peeter I aastal 1702 linna ja lossi hävitada. Aastal 1737 avati sealse kloostri juures kool. Aastal 1747 oli linnas olemas ka juba raamatukogu. Aastal 1755 toimus seal kolm laata aastas.^[5]

Poola jagamisel läks linn aastal 1772 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mogiljovi kubermangu ja sellest sai maakonnalinn. Aastal 1781 kinnitati linna üldplaan. Toona oli sellel kolm väravat: üks linna põhjaosas, teine lõunaosas ja kolmas viis Dnepri äärde. Aastal 1825 oli linnas 8 laohoonet, 13 kõrtsi, viis võõrastemaja. Lossil oli toona kaks torni ja seal asus kunstigalerii.

Pärast novembriülestõusu konfiskeeris valitsus Sapiehadelt nende Bychaŭ valdused. Aastast 1841 on teada, et linnas oli flanellivabrik. Jaanuariülestõusu ajal tegutses linna ümbruses ülestõusnute salk.

XIX sajandi teisel poolel oli linnas kaks telliselöövi (sealjuures oli linnas vaid kolm tellistest maja), neli tuuleveskit, neli õigeusu ja kaks katoliku kirikut, sünagoog, kruubivabrik. Aastal 1878 hakkasid linna valgustama gaasilambid, aga aastal 1882 rajati linna telegraafijaam. Aastal 1902 valmis linna läbiv raudtee. Aastal 1913 avati linnas esimene kino, aastal 1916 valmis sild üle Dnepri jõe. Esimeses maailmasõjas hõivasid Saksa väed linna 5. märtsil 1919.

1924. aastal läks Bychaŭ Valgevene NSV koosseisu. 1941. aastal hukkasid linna hõivanud Saksa väed selle läheduses ligi 4600 linnas elanud juuti.^[6]

Kuni 1990. aastateni asus linnas Nõukogude Läänemere laevastiku lennuväebaas, kus paiknesid lennukid Tu-16, aga hiljem lennukid Tu-22M2

Pilte

Vanalinn. Endine poeglaste gümnaasium
Üleujutus Dnepril
Bychaŭ loss
Sünagoog
Klooster
Õigeusu kirik

Tuntud elanikke

Jan Piotr Sapieha – Rzeczpospolita riigitegelane
Branisłaŭ Płotnikaŭ – valgevene filoloog

Viited

↑ The population as of January 1, 2024 and the average annual population for 2023 in the Republic of Belarus by regions, districts, cities and urban-type settlements
↑ В. А. Жучкевич. Краткий топонимический словарь Белоруссии. Минск: Изд-во БГУ, 1974. Lk 43
↑ В. Насевіч. Быхаў // Вялікае княства Літоўскае: Энцыклапедыя. 3. kd / рэд. Г. П. Пашкоў і інш. Т. 1: Абаленскі – Кадэнцыя. – Мінск: Беларуская Энцыклапедыя, 2005. Lk 359
↑ Акты, издаваемые Виленскою археографическою комиссиею. – kd 4. Акты Брестского гродского суда. – Вильна 1870. Lk 46–48
↑ В. Насевіч. Быхаў // Вялікае княства Літоўскае: Энцыклапедыя. 3. kd / рэд. Г. П. Пашкоў і інш. Т. 1: Абаленскі – Кадэнцыя. – Мінск: Беларуская Энцыклапедыя, 2005. Lk 360
↑ http://yahadmap.org/#village/bykhov-mogilev-belarus.672

Välislingid

Linn Valgevene fotoentsüklopeedias
Fotod linnast
Rzecz-pospolita.com-Bychów (poola keeles)
Linna juutide ajalugu
Linn Poola geograafilises sõnastikus

[1] The population as of January 1, 2024 and the average annual population for 2023 in the Republic of Belarus by regions, districts, cities and urban-type settlements

[2] В. А. Жучкевич. Краткий топонимический словарь Белоруссии. Минск: Изд-во БГУ, 1974. Lk 43

[3] В. Насевіч. Быхаў // Вялікае княства Літоўскае: Энцыклапедыя. 3. kd / рэд. Г. П. Пашкоў і інш. Т. 1: Абаленскі – Кадэнцыя. – Мінск: Беларуская Энцыклапедыя, 2005. Lk 359

[4] Акты, издаваемые Виленскою археографическою комиссиею. – kd 4. Акты Брестского гродского суда. – Вильна 1870. Lk 46–48

[5] В. Насевіч. Быхаў // Вялікае княства Літоўскае: Энцыклапедыя. 3. kd / рэд. Г. П. Пашкоў і інш. Т. 1: Абаленскі – Кадэнцыя. – Мінск: Беларуская Энцыклапедыя, 2005. Lk 360

[6] ttp://yahadmap.org/#village/bykhov-mogilev-belarus.672

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]