Avalik huvi
Avalik huvi (ka avalikkuse huvi, üldine huvi[1]) on ühiskonna kui terviku huvi, mis põhjendab otsustustes eelistusi, millega tagatakse üldised hüved või välditakse nendele tekkida võivat kahju[2]. Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne. Mittetulundusühendused ei tohi jaotada oma tegevusest saadavat majanduslikku kasumit muudel kui avalikes huvides olevatel eesmärkidel.[3]
Oluline on siinjuures teha vahet avaliku huvi ja kitsama rühma (nt ühe maja elanikud või ühe ettevõtte töötajad) huvide vahel; see pole alati kerge ja vahe pole lõplik. Tegevus kitsamalt piiritletud grupi heaks võib samuti olla avalikes huvides, nt kui see rühm on muu ühiskonnaga võrreldes ebasoodsas olukorras ja seega suurendab selle toetamine ühiskondlikku õiglust.[3]
Eesti seadustest viitavad avalikule huvile mh avaliku teenistuse seadus ja tulumaksuseadus[3], aga mõiste ise ei ole ühegi seadusega üheselt defineeritud ning kuulub määratlemata õigusmõistete hulka[2]. Kuigi paljud mittetulundusühingud ja sihtasutused tegutsevad praktikas avalikes huvides, on nendest seni ainult väike vähemus lülitatud Vabariigi Valitsuse kinnitatud avalikes huvides tegutsevate ühenduste nimekirja. Seal nimetatud ühendustele tehtud annetusi saab annetaja oma maksustatavast tulust maha arvata. Vastavalt tulumaksuseaduse parandusele (jõustunud 1. jaanuaril 2007) ei käsitle seadus avalikes huvides tegutsevatena kutseorganisatsioone, ettevõtluse toetamise organisatsioone, ametiühinguid ega poliitilisi ühendusi.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Alari Rammo "Mis on avalik huvi?" Hea Kodanik, 1/2014, lk 8-9
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Lagerspetz, M., 2007. Kodanikuühiskonna lühisõnastik 3. täiendatud versioon. Tallinn: Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (vaadatud 18.07.2011)