Mine sisu juurde

Aun

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on vilja- vms kuhikust; perekonnanime kohta vaata artiklit Aun (perekonnanimi)

Aun (põhjaeesti murretes ka rõuk, Saaremaal ja läänemurdes mügam) on kaarjas või piklik maale paigaldatud kuhik[1] [2].

Aun tehti enamasti aluspuudeta[3] ja võis olla moodustatud suviviljast, niiskest heinast, põhust, turbast, mätastest või kartulitest[2]. Suviviljaaunad tehti kuni kahest rööbitisest vihureast, mis kaeti põiki pandud kattevihkudega. Aunas võis olla kuni 100 vihku[3]. Lääne-Eestis kasutati toestamiseks vitstest kaari paremaks tuulutamiseks. 19. sajandi lõpul viljaaunadest loobuti, kuna võeti kasutusele puualustega rõugud[2].

  1. " Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.[1] (vaadatud 13.11.2018)
  2. 2,0 2,1 2,2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 22
  3. 3,0 3,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Kirjastanud Õie Ränk. Lk 14