Mine sisu juurde

Auksotroof

Allikas: Vikipeedia

Auksotroof ehk aksotroof (vanakreeka sõnadest αυξανω (auxano) 'ma kasvan' τροφή (trophe) 'toit') on organism, kes ei suuda sünteesida lihtsaist lähteühendeist üht või mitut kasvuks vajalikku orgaanilist ühendit (nt aminohapet).[1] Geenitehnoloogias kasutatakse seda mõistet rakkude kohta (näiteks mikroobi või seene mutantne teisend), millel erinevalt oma metsiktüübist on teatud aineid vaja saada kasvukeskkonnast. Auksotroofil on lisaks anorgaanilistele ainetele ja süsinikuallika olemasolule vaja orgaanilist energiaallikat.

Auksotroofile vastandub prototroof.

Sagedasti esineb auksotroofiline mutatsioon geenides, mis kodeerivad biosünteetilisi ensüüme aminohapete, vitamiinide ja nukleotiidide jaoks. Paljud organismid, sealhulgas inimesed, on naturaalsed auksotroofid.

Paljud, kuid mitte kõik vabaltelavad mikroorganismid, nagu soolekepike, on prototroofid.

Auksotroofilist fenotüüpi nimetatakse vastavalt ainele, mida organism ise sünteesida ei suuda, näiteks peab arginiiniauksotroof talle vajalikku arginiini omastama keskkonnast.

E. coli kindlate aminohapete suhtes auksotroofseid tüvesid kasutatakse teaduses, et sisestada proteiinidesse sünteetilisi aminohapete analooge. Näiteks on fenüülalaniini auksotroofe võimalik kasvatada, lisades söötmele analoogset para-atsidofenüülalaniini.

  1. Ökoloogialeksikon. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus