1996. aasta suveolümpiamängud

1996. aasta suveolümpiamängud olid XXVI olümpiaadi kaasaegsed suveolümpiamängud. Need toimusid 19. juulist 4. augustini 1996. aastal USA Georgia osariigi pealinnas Atlantas ning nendega tähistati kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäeva.

Atlanta kinnitati olümpialinnaks ROK-i istungjärgul Tōkyōs 18. septembril 1990. aastal. Atlanta edestas peakonkurenti Ateenat viiendas häältevoorus häältevahekorraga 51:35. Teised kandideerinud linnad olid Belgrad, Manchester, Melbourne ja Toronto.

1996. aasta suveolümpiamängude linna valimine

Tōkyōsse saabus suveolümpiamängude valimisteks kohale kõrge diplomaatiline esindus: Austraaliast ja Kreekast olid saabunud peaministrid, Kanadast välisminister, USA-st Atlanta endine linnapea ja ühtlasi USA endine suursaadik Andrew Young.

Favoriite oli kaks: Melbourne, mis kulutas 20 miljonit Austraalia dollarit ettevalmistusteks ja propagandakampaaniaks (kuus pretendenti kulutas kokku ligi 70 miljonit USA dollarit - see oli rekordsumma olümpiamängude ajaloos) ja Ateena. Teatavasti möödus 1996. aastal sada aastat nüüdisaegsete olümpiamängude algusest. Olümpiamängude juubel oligi trumbiks 200-liikmelisele Kreeka delegatsioonile, mis eesotsas peaministri Constantine Mitsotakisega saabus Tõusva Päikese Maale, et mõjutada valimisi. Üks kohapeal viibijatest oli kuulus Kreeka helilooja Mikis Teodorakis, kes aasta varem avalikult ütles kommunismist lahti. Teodorakis lubas kirjutada olümpiameloodia, kuid Atlantal oli see ettenägelikult juba olemas - "Unistuse jõud" ("The Power of the Dream") on Kanada laulja Celine Dioni laul, mis ilmus singlina Jaapanis 20. augustil 1996. aastal. Selle kirjutasid ja produtseerisid David Foster, Linda Thompson ja Babyface 1996. aasta suveolümpiamängude avatseremoonia jaoks.

Traditsioonipäraselt langes hääletamisel iga vooruga üks konkurent välja. Kui arvestada, et jugoslaavlased õieti ei saatnutki oma esindajat Tōkyōsse, siis oli esimeses voorus tulemus ette teada: Ateena 23, Atlanta 19, Toronto 14, Melbourne 12, Manchester 11 ja Belgrad 7 poolthäält. Teise vooru järjestus oli selline: Ateena 23, Melbourne 21, Atlanta 20, Toronto 17 ja Manchester 5 poolthäält. Inglismaa tööstuslinna Manchesteri tugevaks küljeks oli hea transpordikorraldus ja uus lennujaam. Erakapital lubas kohe hakata ehitama 80 000-kohalist olümpiastaadionit ja efektse arhitektuuriga ujumiskeskust, kuid Euroopa linna šansse kahandas asjaolu, et tavaliselt ei korraldata olumpiamänge kaks korda järjest ühel mandril. 1992. aasta suveolümpiamängud aga toimusid Hispaanias Barcelonas.

1996. aasta suveolümpiamängude linna valimise tulemused
Linn	Riik	1. voor	2. voor	3. voor	4. voor	5. voor
Atlanta	USA	19	20	26	34	51
Ateena	Kreeka	23	23	26	30	35
Toronto	Kanada	14	17	18	22	—
Melbourne	Austraalia	12	21	16	—	—
Manchester	Suurbritannia	11	5	—	—	—
Belgrad	Jugoslaavia	7	—	—	—	—

Olümpiaareenid

Olümpiamängude peaareeniks oli olümpiastaadion (Olympic Stadium) (83 100 pealtvaatajakohta), kus toimusid kergejõustikuvõistlused ning ava- ja lõputseremoonia.

Piletiga pealtvaatajaid oli kokku 8 610 984 (uus olümpiarekord). Endine pealtvaatajate rekord pärines 1984. aasta Los Angelese mängudelt (5 798 000). Võrdluseks: Barcelona mängudel 1992. aastal oli vaid 3 021 740 pealtvaatajat.

Veel võistluspaiku:

Georgia Tech Aquatic Center (14 600 kohta pealtvaatajatele) – ujumine, veepall, vettehüpped
Stone Mountain Park (5273) – vibulaskmine
Stone Mountain Park (6311) – jalgrattatrekisõit
Stone Mountain Park (Olympic Tennis Center) – tennis
Georgia State University (4800) – sulgpall
Atlanta Fulton County Stadium (52 563) – pesapall
Georgia Dome (35 000) – korvpall
Georgia Dome (32 000) – võimlemine
Morehouse College (5700) – korvpall
Alexander Memorial Coliseum (9424) – poks
Lake Lanier (18 500) – sõudmine, aerutamine
Ocoee River Whitewater Center (Tennessee) (15 000) – aerutamise kärestikuslaalom
University of Georgia Coliseum (9500) – iluvõimlemine, võrkpall;
Georgia International Horse Park (36 055) – ratsutamine, moodne viievõistlus, mägijalgratas
Georgia World Congress Center (3114...7283 olenevalt alast) – vehklemine, käsipall, judo, lauatennis, maadlus, tõstmine
Clark Atlanta University (5200) – maahoki
Morris Brown College (14 835) – maahoki
Wolf Creek Shooting Ranch (10 900) – laskmine
Golden Park (8753) – softball
Clayton County International Park (Atlanta Beach) (7500) – rannavõrkpall
Omni Coliseum (16 400) – võrkpall
Wassaw Sound (Savannah; 13 000) – purjetamine
Sanford Stadium (Athens; 85 000) – jalgpall;
Florida Citrus Bowl (Orlando; 70 300) – jalgpall;
Organe Bowl (Miami; 74 000) – jalgpall
RFK Stadium (Washington; 56 000) – jalgpall
Legion Field (Birmingham (Alabama); 77 822) – jalgpall.

Korraldus ja osavõtt

Olümpiamängude korralduskomitee ACOG president oli William Porter Payne. Ava- ja lõputseremoonia lavastas Don Mischer, 13 Emmy auhinna laureaat. Olümpia tunnusmeloodia "Summon the Heroes" autor oli helilooja John Williams. Olümpiahümn oli S. Samarase 1896. aastast pärit ROK-i ametlik olümpiahümn.

Olümpiavande andis korvpallur Teresa Edwards. Kohtunikevande andis vettehüppekohtunik Bob Billingsly. Noorim osalenud sportlane oli 12-aastane Kambodža ujuja Hen Raksmey (s. 6.09.1983). Vanim osalenud sportlane oli 63-aastane Kuuba laskur Jose Artecona (9.08.1932).

Võistluste patrooniks oli USA president Bill Clinton.

Sportlaste olümpiaküla oli Georgia Tehnikaülikooli ühiselamutes. Olümpiamängudel osales 197 riiki 10 629 sportlasega, neist 3779 naist. Suurima võistkonnaga oli USA – 697 sportlast.

Esimest korda võtsid olümpiast osa Armeenia, Aserbaidžaan, Burundi, Dominica, Gruusia, Guinea-Bissau, Kasahstan, Kirgiisia, Komoorid, Makedoonia Vabariik, Moldova, Nauru, Palestiina, Roheneemesaared, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, São Tomé ja Príncipe, Slovakkia, Tadžikistan, Türkmenistan , Ukraina, Usbekistan, Valgevene, Venemaa (1908 – 1912 osalenud Tsaari-Venemaad tuleks vaadelda kui rahvaste ühendust, nii nagu Nõukogude Liitu ja Sõltumatute Riikide Ühendustki).

Kergejõustikualasid oli 44. Uue alana oli kavas naiste kolmikhüpe. Naiste 3000 meetri jooks asendati 5000 meetri jooksuga.

Olümpiamängude autasud olid kuld-, hõbe- ja pronksmedalid. Valmistas firma Reed and Barton. Medali esiküljel oli traditsiooniline Giuseppe Cassioli kavand võidujumalanna Nikega ja tagaküljel Atlanta OM-i logo ja vastava spordiala piktogramm (kunstnik Malcolm Crier). Kokku valmistati 2600 medalit, milles kasutati 1933. Olümpiamängudel jagati välja 271 komplekti medaleid.

USA Postiamet andis välja 20-margilise olümpiaseeria, millel kujutatakse olümpia spordialasid. Eesti Post lasi käibele nüüdisaegsete olümpiamängude 100. aastapäeva tähistava margiploki. Plokis on kolm marki, millel on kujutatud 1896. aasta Ateena olümpiamedalit, Eesti esimest olümpiavõitjat Alfred Neulandit ja Atlanta olümpiamängude teemalisel margil jalgratturit. Margiploki kujundas Riho Luuse.

Olümpiamaskott oli Atlanta Crawford Communicationsi allettevõtte DESIGN-efx arvuti abil loodud abstraktne olend What is it (Izzy).

Olümpiatule teekond

Olümpiatule süütamistseremoonial ajaloolises Olümpias 30. märtsil viibisid USA esimene leedi Hillary Clinton ja ACOG-i esindajad. Tõrviku esimene kandja oli Kreeka meister kaugushüppes Kostas Koukodimos. Nädala jooksul läbis olümpiatuli iidseid Kreeka maakondi, kuni jõudis 6. aprillil Ateenasse, kus nüüdisaegsete olümpiamängude 100. aastapäeva tähistamiseks peeti Ateena marmorstaadionil nn. Kuldsed mängud 12 alal. Kohale oli kutsutud ka kõigist senistest olümpialinnadest pärit olümpiavõitjaid, kes jooksid tõrvikuga ühe ringi staadionil. Edasi siirdus olümpiatuli 20-päevasele ringile mööda Kreeka saari ja maakondi ning jõudis tagasi Ateenasse 26. aprillil. Kreekast toimetas tule USA-sse Los Angelese erilennuk McDonnel Douglas. 27. aprillist kuni 19. juulini väldanud tõrvikuteatejooksu esimest etappi Ameerika pinnal jooksis 1984. aasta olümpiatule süütaja, Rooma olümpiavõitja kümnevõistluses, Rafer Johnson. Enam kui 10 000 jooksjat viisid tõrvikut edasi läbi 42 USA osariigi 24 135 km pikkusel teekonnal. Olümpiatule viimased kandjad olid kergejõustiklane Alice Coahman, korvpallur Walt Bellamy, poksija Rocky Lane, kergejõustiklane Al Oerter, poksija Evander Holyfield koos kreeklannast kergejõustiklase Paraskevi Patolidouga ning ujuja Janet Evans.

Olümpiatõrvik oli 81 cm pikkuse ja kaalus 1,5 kg. Selle konstrueeris Peter Mastrogiannis, USA-s elav kreeklane. Tõrvik oli inspireeritud kõige lihtsamast antiiksest tõrvikust, mis valmistati nööriga kokku köidetud rootsude kobarast. Atlanta tõrvik oli kombineeritud 22 alumiinium-"rootsust": kõigi toimunud olümpiamängude kohta üks. Käepide oli valmistatud Georgia puidust. Tõrvikut kaunistasid kaks kuldset plaati: ühel olümpiamänge korraldanud linnade nimed, teisele graveeritud sajandi olümpiamängude sümbol ja signatuuri "Uue elu sünd" motiiv.

Poliitilised mõjutused

Kõige suuremat ohtu kujutas olümpiamängudele, millest esimest korda võtsid osa kõik ROK-i liikmesriigid, terrorism. Mida lähemale mängud jõudsid, seda suuremaks muutus ka terrorioht. Pessimismi lisasid pommiplahvatused New Yorgi World Trade Centeris 1993. aastal, kui hukkus kuus ja vigastada sai üle tuhande inimese ning Oklahoma föderaalhoones kaks aastat tagasi, kui hukkus 168 inimest. Kartusi lisasid TWA Flight 800 Boeing 747 plahvatus ning IBC rahvusvahelisele tele-raadiokeskusele tehtud pommiähvardus vahetult enne mängude algust. Sportlaste julgeolekut tõhustati veelgi. USA Kaitseministeeriumi olümpiaeelarve ulatus üle 35 miljoni dollari. Julgeoleku eest vastutasid lisaks kaitseministeeriumile ka FBI, CIA ja alkoholismibüroo – kokku enam kui 30 000 politseinikku ja sõjaväelast. Paraku polnud siiski võimalik tagada absoluutset ohutust. Ööl vastu 27. juulit plahvatas Olümpiapargis pomm. Hukkus ameeriklanna Alice Hawthorne ja sündmuspaigale tormates sai südameataki Türgi teleoperaator Melih Uzunyoi.

Eestlased olümpiamängudel

Pikemalt artiklis Eesti 1996. aasta suveolümpiamängudel

Aerutamine: Hain Helde
jalgrattasport: Alges Maasikmets, Jaan Kirsipuu, Raido Kodanipork, Andres Lauk, Lauri Resik, Erika Salumäe, Lauri Aus
kergejõustik: Valeri Bukrejev, Indrek Kaseorg, Virge Naeris, Andrei Nazarov, Erki Nool, Ants Kiisa (ei võistelnud), Jane Salumäe, Donald-Aik Sild, Jüri Tamm, Aleksander Tammert, Pavel Loskutov, Eha Rünne, Marko Turban
maadlus: Helger Hallik, Valeri Nikitin, Arvi Aavik, Küllo Kõiv
purjetamine: Krista Kruuv, Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste, Peter Šaraškin
vehklemine: Kaido Kaaberma, Andrus Kajak), Meelis Loit, Oksana Jermakova, Heidi Rohi, Maarika Võsu, Merle Esken (varus)
sõudmine: Jüri Jaanson
rannavõrkpall: Avo Keel, Kaido Kreen
vibulaskmine: Raul Kivilo
ujumine: Indrek Sei
moodne viievõistlus: Imre Tiidemann
jahilaskmine: Heikki Jaansalu, Andrei Inešin
judo: Indrek Pertelson.

Eesti lippu kandis avatseremoonial sõudja Jüri Jaanson.

Eestlaste paremad tulemused

5. koht – epeemeeskond (Kaido Kaaberma, Meelis Loit, Andrus Kajak)
5. koht – epeenaiskond (Maarika Võsu, Oksana Jermakova, Heidi Rohi)
6. koht – Erki Nool (kümnevõistlus)
6. koht – Erika Salumäe (jalgrattasport).

Medalivõitjad spordialade järgi

Medaliriigid

Koht	Riik
1.	USA	44	32	25
2.	Venemaa	26	21	16
3.	Saksamaa	20	18	27
4.	Hiina	16	22	12
5.	Prantsusmaa	15	7	15
6.	Itaalia	13	10	12
7.	Austraalia	9	9	23
8.	Kuuba	9	8	8
9.	Ukraina	9	2	12
10.	Lõuna-Korea	7	15	5
11.	Poola	7	5	5
12.	Ungari	7	4	10
13.	Hispaania	5	6	6
14.	Rumeenia	4	7	9
15.	Holland	4	5	10
16.	Kreeka	4	4	4
17.	Tšehhi	4	3	4
18.	Šveits	4	3	0
19.	Taani	4	1	1
20.	Türgi	4	1	1
21.	Kanada	3	11	8
22.	Bulgaaria	3	7	5
23.	Jaapan	3	6	5
24.	Kasahstan	3	4	4
25.	Brasiilia	3	3	9
26.	Uus-Meremaa	3	2	1
27.	LAV	3	1	1
28.	Iirimaa	3	0	1
29.	Rootsi	2	4	2
30.	Norra	2	2	3
31.	Belgia	2	2	2
32.	Nigeeria	2	1	3
33.	Põhja-Korea	2	1	2
34.	Alžeeria	2	0	1
35.	Etioopia	2	0	1
36.	Suurbritannia	1	8	6
37.	Valgevene	1	6	8
38.	Keenia	1	4	3
39.	Jamaica	1	3	2
40.	Soome	1	2	1
41.	Indoneesia	1	1	2
42.	Jugoslaavia	1	1	2
43.	Iraan	1	1	1
44.	Slovakkia	1	1	1
45.	Horvaatia	1	1	0
46.	Armeenia	1	1	0
47.	Tai	1	0	1
48.	Portugal	1	0	1
49.	Süüria	1	0	0
50.	Burundi	1	0	0
51.	Costa Rica	1	0	0
52.	Hongkong	1	0	0
53.	Ecuador	1	0	0

Kokku võitis medaleid 79 riiki.

Edukaim sportlane oli Amy Van Dyken (s. 15.02.1973), USA, võitis ujumises 4 kuldmedalit.
Enim medaleid võitnud sportlane oli Aleksei Nemov (s. 28.05.1976), Venemaa, võimlemises kuus medalit (2 1 3).
Noorim olümpiavõitja oli Amanda Beard (s. 29.10.1981), USA, ujumine, 14 a. 9 k. 3 p.
Vanim olümpiavõitja oli Klaus Balkenhol (s. 6.12.1939), Saksamaa, ratsutamine, 56 a. 7 k. 27 p.

Edukamad kergejõustiklased olid Michael Johnson (USA) (200, 400 m), Marie-Jose Perec (Prantsusmaa) (200, 400 m), Svetlana Masterkova (Venemaa) (800, 1500 m) – nad kõik said kaks individuaalset kuldmedalit.

Riikide esimesed olümpiavõitjad

Riik	Sportlane	Kuupäev	Ala
Armeenia	Armen Nazarjan	23.07.1996	Kreeka-Rooma maadluse kärbeskaal
Costa Rica	Claudia Poll	21.07.1996	200 m vabaujumine
Venemaa	Aleksander Beketov	19.07.1996	epeevehklemine
Kasahstan	Juri Melnitshenko	21.07.1996	Kreeka-Rooma maadluse sulgkaal
Ukraina	Vjatsheslav Olejnik	23.07.1996	Kreeka-Rooma maadluse II keskkaal
Ecuador	Jefferson Pérez	26.07.1996	20 km käimine
Valgevene	Jekaterina Hodotovitsh	27.07.1996	sõudmine
Slovakkia	Michal Martinek	27.07.1996	kärestikuslaalom
Tšehhi	Stepanka Hilgertová	27.07.1996	kärestikuslaalom
Hongkong	Lee Lai-shan	28.07.1996	purjetamine klassis Mistral
Süüria	Ghada ShouaaMichal	28.07.1996	kergejõustik seitsmevõistlus
Nigeeria	Chioma Ajunwa	2.08.1996	kaugushüpe
Burundi	Venuste Niyongabo	3.08.1996	5000 m jooks
Tai	Somluck Kamsing	4.08.1996	poksi sulgkaal
Horvaatia	-	4.08.1996	käsipallimeeskond

Välislingid

v r Olümpiamängud
Olümpiaharta Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid) Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn) Pierre de Coubertini medal
Suveolümpiamängud	1896 Ateena 1900 Pariis 1904 St. Louis 1908 London 1912 Stockholm 1916 Berliin⁽¹⁾ 1920 Antwerpen 1924 Pariis 1928 Amsterdam 1932 Los Angeles 1936 Berliin 1940 Tokyo⁽¹⁾ 1944 London⁽¹⁾ 1948 London 1952 Helsingi 1956 Melbourne 1960 Rooma 1964 Tokyo 1968 Mexico 1972 München 1976 Montreal 1980 Moskva 1984 Los Angeles 1988 Seoul 1992 Barcelona 1996 Atlanta 2000 Sydney 2004 Ateena 2008 Peking 2012 London 2016 Rio de Janeiro 2020 Tokyo 2024 Pariis 2028 Los Angeles 2032 Brisbane
Taliolümpiamängud	1924 Chamonix 1928 Sankt Moritz 1932 Lake Placid 1936 Garmisch-Partenkirchen 1940 Sapporo⁽¹⁾ 1944 Cortina d'Ampezzo⁽¹⁾ 1948 Sankt Moritz 1952 Oslo 1956 Cortina d'Ampezzo 1960 Squaw Valley 1964 Innsbruck 1968 Grenoble 1972 Sapporo 1976 Innsbruck 1980 Lake Placid 1984 Sarajevo 1988 Calgary 1992 Albertville 1994 Lillehammer 1998 Nagano 2002 Salt Lake City 2006 Torino 2010 Vancouver 2014 Sotši 2018 Pyeongchang 2022 Peking 2026 Milano ja Cortina d'Ampezzo 2030 ?
Antiikolümpiamängud Vaheolümpiamängud (1906⁽²⁾) Paraolümpiamängud Noorte olümpiamängud ⁽¹⁾Jäid ära sõja tõttu. ⁽²⁾Praegu ROK-i tunnustuseta.