Atlandi harta
Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm.
Ometigi õnnestus NSV Liidul mõne aja pärast lääneliitlastelt välja pressida, et seda põhimõtet ei laiendataks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele. Balti riikidele tähendas see sõja lõppedes taas Moskva võimu alla minemist. Baltimaad olid ainsad riigid, kelle iseseisvust ei taastatud.
Suurbritannias ütles parlamendiliige John Rhys Davies: "Me alustasime seda sõda suurte eesmärkide ja kõrgete ideaalidega. Avaldasime Atlandi harta ja siis sülitasime sellele, trampisime selle peal jalgadega ning põletasime lõpuks selle, mis oli järele jäänud, nii et nüüd pole midagi alles."[1]
Atlandi harta oli tõhus propagandarelv Saksamaa vastu peetavas sõjas.
Atlandi harta 8 punkti
[muuda | muuda lähteteksti]- Nende poolt esindatud riigid ei taotle oma territooriumi ega mõjuvõimu laiendamist.
- Nende soov on mitte näha territoriaalseid muudatusi, mis ei ole kooskõlas neil territooriumidel elavate rahvaste vaba tahtega.
- Nad respekteerivad kõikide rahvaste õigust valida omale riigikord, mille all nad tahavad elada; nad soovivad, et kõikidele rahvastele tagastatakse nende suveräänsus ja nende poolt valitud riigikord, kellelt see on jõuga ära võetud.
- Nad püüavad, neile pandud kohustuste piires, edutada kõikide riikide, nii suurte kui ka väikeste, nii võitjate kui ka kaotajate võrdväärset juurdepääsu nende maade majanduse arenguks vajalikele toorainetele ja kaubandusele.
- Nende sooviks on majanduse alal eduka koostöö arendamine kõikide rahvaste vahel, eesmärgiga luua parandatud töötingimuste standardid ja edumeelset sotsiaalkindlustust kõikidele.
- Peale natsistliku türannia hävitamist nad loodavad taastada rahu, mis võimaldab kõikidel rahvastel elada rahus oma riigi piirides ja tagada, et kõik inimesed kõikides maades on vabad hirmust ja viletsusest.
- Sarnane rahu peab võimaldama juurdepääsu kõikidele meredele ja ookeanidele ilma takistuseta.
- Nad loodavad, et kõik maailma rahvad loobuvad nii praktilistel kui ka moraalsetel kaalutlustel jõu kasutamisest. Tuleviku rahu ei saa säilitada, kui rahvaste maa-, mere- või õhujõudu kasutatakse kas ähvardusteks või agressiooniks väljaspool nende piire. Nad usuvad, et laialdase ja permanentse kindlustussüsteemi loomisest tulenevalt on sarnaste rahvaste desarmeerimine oluline. Samuti soovivad nad ergutada kõiki võimalikke menetlusi, mis võiksid vähendada rahu armastavate rahvaste relvastamise koormat.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Keith Lowe. Metsik manner. Euroopa pärast Teist maailmasõda. Tänapäev, 2013, lk 207
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Atlandi charta't" pole iial olnudki. Võitleja, mai 1960, nr. 5, lk. 8.