Mine sisu juurde

Arutelu:Opera

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

kelle leiutis on sõna omanduslik? ja mida see tähendama peaks? - Ahsoous 5. mai 2006, kell 21.22 (UTC)

Selle lisas Mardus selle muudatusega. Paistab olevat eestikeelne vaste sõnale proprietary. Google'is 19 vastet ([1], 2 esimest Vikipeediast, järelikult vähekasutatav neologism. Peep 6. mai 2006, kell 15.00 (UTC)
Seda sõna pole muide ka 2006. a. ÕS-i tööversioonis - Ahsoous 6. mai 2006, kell 15.46 (UTC)
Parimad vasted on "firmapärane" ja "firmaomane". Proprietal software on ka "firmapärane kaitstud omandiõigusega tarkvara".
Vaata ka: wikt:proprietary. Andres 6. mai 2006, kell 16.44 (UTC)


Proprietary software on tõlgitud ka "ärivara". Andres 7. mai 2006, kell 07.06 (UTC)
Aga äkki jätaks selle üldse välja? Kas suletud lähtekoodiga vms muidu ei sobiks?
Kui muidu ei saa, võib ka ingliskeelset väljendit kasutada. Andres 10. juuni 2008, kell 16:25 (UTC)

Esiteks võib öelda pikalt välja, et millega on tegemist, st midagi nagu "eraettevõtte poolt arendatav suletud lähtekoodiga kasutajatele tasuta jagatav tarkvara". Teiseks pole aga nii täpne määratlus esimeses lauses vajalik ja piisab ilmselt "tasuta jagatavast kommertstarkvarast" vms. --Kamma 12. september 2009, kell 17:13 (UTC)

Muudan siis ära. --Kk 11. aprill 2010, kell 07:40 (EEST)[vasta]

On olemas veel Opera ver 26 (download), mille juurde saab laadida alla Opera Maili standalone versioni... —Pietadè (arutelu) 26. jaanuar 2015, kell 11:12 (EET)[vasta]

Käänamine

[muuda lähteteksti]

Kui on tegemist artiklis esimest korda esineva võõrkeelsete nimetustega, nagu Blink, KHTML, WebKit jpt. mis on laiemale avalikkusele suuresti tundmatud, siis on mõttekam nende esimeses esinemiskohas kasutada nende algupärast kirjapilti (vastavalt ümbritsetud sõnadega), et väheinformeeritud lugejatel ei tekiks segadust selle kohta, mis on nende õige kirjapilt. Sealt edasi saab neid artikli sees juba käänata. -Mardus /arutelu 22. november 2015, kell 11:39 (EET)[vasta]

Siis tuleb laused ümber teha nii, et need nimed oleksid grammatiliselt õiges lauses nimetavas käändes. Praegune variant "WebKit mootorilt Blink mootorile" ei ole sobiv lahendus, sest see on grammatiliselt vigane. Kuriuss 22. november 2015, kell 14:34 (EET)
WebKit ja Blink ongi nimetavas käändes. Saad sa mõne viitega seletada, miks 'grammatiliselt vigane'? -Mardus /arutelu 23. november 2015, kell 19:00 (EET)[vasta]
Võtame lausejupi "Kui Google otsustas 2013. aasta aprillis minna Chromiumi ja Chrome'i projektides üle WebKit mootorilt Blink mootorile ..." ja sellest omakorda jupi "WebKit mootorilt Blink mootorile ...", siis seal peaksid pärisnimed WebKit ja Blink olema omastavas, mitte nimetavas käändes. Grammatiliselt võrreldav lause oleks näiteks "Läksin Kalev kommidelt üle Sulev kommidele." No ei ole ju õige eesti keele grammatika. Kuriuss 25. november 2015, kell 13:36 (EET)
On küll õige:
Läksin "Kalev" kommidelt üle "Sulev" kommidele
— sest abisõnadeks on kommidelt ja kommidele. Käänamine tuleks kõne alla siis, kui oleks nii:
Läksn "Kalevitelt" üle "Sulevitele".
Lisaks on "Kalev" ja "Sulev" eesti nimed, kuid WebKit ja Blink ei ole, mistõttu on arukas kõigepealt tuua välja kummagi nimetuse (kaubamärgi) kirjapilt nimetavas käändes, ning hiljem käänata. Lisaks kinnitab minu väljatoodud allikas, et "WebKit koostemootor" on õige kasutus, ning seega WebKitti esimesel juhul käänama ei pea. Nimelt fraasis "WebKit mootor" on juttu koostemootorist nimega WebKit; seevastu "WebKit'i mootor" rikub konstruktsiooni ära, sest siis räägib see mootorist, mis on WebKit'i oma.[2]:6-7 -Mardus /arutelu 25. november 2015, kell 14:13 (EET)[vasta]
"WebKit mootor" on grammatiliselt vale. Rusikareegel on, et eesti keeles ei saa kahte nimetavas käändes sõna üksteise järele kirjutada. Kui on soov jätta WebKit nimetavasse käändesse, siis on saab kirjutada "mootor WebKit", "kommid Kalev" jne. Too see koht seal allikas välja, mis vastupidist väidab.  Taavi|  26. november 2015, kell 13:02 (EET)[vasta]
Lehekülg7:
"Ja veel: sellised sümbolid käänamist ei mõjuta ja tüvevokaal lisatakse nime järele, nt õige on Akono™ peakomplekt, mitte Akono™-i peakomplekt."
-Mardus /arutelu 26. november 2015, kell 18:49 (EET)[vasta]
See koht räägib ju sellest, kuidas nime Akono tuleb käänata, mitte ei ütle, et kaubamärke ei tohi käänata. "Akono" on antud näites omastavas käändes, mitte nimetavas.  Taavi|  26. november 2015, kell 20:48 (EET)[vasta]
Ta ei ütlegi, et kaubamärke ei tohi käänata, kuid ülevalpool sätestab, et vähemalt ühes kohas oleks paslik jätta algvorm muutumatul kujul alles, et oleks selge, kumb see õige on. Lisaks paistab mulle küll, et "Akono" on seal nimetavas käändes ja mitte omastavas, mispärast keelas ta "Akono" käänamise ära. "Webkit mootor" on tegelikult üks üksus, mis vastab küsimusele "mis?"; seega ei ole vaja WebKitti eelpool nimetatud kujul käänata. Minu viidatud allikas on siiski sedastatud, et niisugusel kujul oleks justnagu õigem kasutada sidekriipsu à la "WebKit-mootor", kuid sellisel juhul võib tekkida segadus nime kasutamise puhul ("Kas -mootor on samuti kaubamärgi osa?"). Käänata oleks vaja siis, kui sõna "mootor" puudub. Samamoodi: "Peugeot" auto. See pole omastavas käändes ja seega ülakoma ei kasutata, sest tegemist on autoga, mille nimi on "Peugeot" ja mitte autoga, mis kuulub Peugeot'le. Peugeot' auto võib olla mistahes muud marki sõiduk, mis juhtumisi kuulub "Peugeot" tehasele.
Samuti tuleb silmas pidada seda, et paljude võõrapäraste nimede käänamisel võib tekkida nime varem mitte kohanud inimestel valearusaam, et nimi kirjutataksegi nii — "WebKiti", "Blinki" jne., sest on olemas "Kitty", "Blinky" jt.-Mardus /arutelu 3. detsember 2015, kell 11:25 (EET)[vasta]
Kirjuta Keeleabile ja pane kirja see lause WebKiti mootoriga nii nagu sulle õige tundub. Nad ei pruugi pikalt vastata, kuid nad ütlevad ära mis on õige ja mis on vale variant. http://keeleabi.eki.ee/?leht=1.  Taavi|  3. detsember 2015, kell 12:28 (EET)[vasta]
Lp Mardus, eesti keeles käänatakse kõiki pärisnimesid – nii kodu- kui ka välismaiseid. Ka kaubamärgid on pärisnimed, mida eesti keele reeglite järgi käänatakse. Lühinäide EKI keelenõust: "tekstis allub kaubamärgi nimi samadele käänamisreeglitele mis teisedki nimed, seega mitte „Nicorette plaastrid, Gabor kingad, EMT SurfPort muusikapood“, vaid Nicorette’i plaastrid, Gabori kingad, EMT SurfPorti muusikapood". Kuriuss 26. november 2015, kell 13:54 (EET)
Kahjuks olete enda viidatud artiklist täiesti valesti aru saanud, sealne lause "Näiteks soovitatakse tarvitada nime muutumatul kujul – eesti keele mõttes siis nimetavas käändes – ka siis, kui meie peaksime selle eeslisandi asendis omastavasse panema (Start spordiriided pro Stardi spordiriided)" on seal esitatud negatiivse näitena, kuidas välisfirmade esindajad püüavad jõuga kehtestada eesti keeles inglise keele reegleid. Artiklis järgneb ju põhjalik selgitus, et eesti keeles tuleb ka kaubamärginimesid käänata, või kui neid ei soovita käänata, tuleb liiginimi kirjutada pärisnime ette ja käänata liiginime. Mingit konstruktsiooni pärisnime käänamine ära ei riku. Näiteks on grammatiliselt ühtviisi õige rääkida "Windowsi operatsioonisüsteemist" kui ka "operatsioonisüsteemist Windows"; "Windowsi operatsioonisüsteemi" puhul ei arva ju keegi, et on üks Windowsi-nimeline ettevõte, kes vorbib opsüsteeme teha. Kuriuss 26. november 2015, kell 13:52 (EET)
Lisan ka komminäite kohta selgituse, et sõna "komm" ei ole seal ABISÕNA, vaid just seesama liigisõna, mis ka teie viidatud artiklis kästakse panna pärisnime ette. Mootorite näites on liigisõna "mootor". Soovitaksin kogu viidatud keeleartikli nüüd selles uues valguses tähelepanelikult läbi lugeda. Kuriuss 26. november 2015, kell 14:03 (EET)