Arutelu:Lavrenti Beria

Kui kedagi huvitab, siis film "Лаврентий Берия. Ликвидация" on vaadatav aadressil http://www.youtube.com/watch?v=FzzEUoiwnAw  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. august 2014, kell 04:01 (EEST)

---

Ametliku versiooni kohaselt vahistati Beria 26. juunil 1953 (...) parteikongressil, vahistati NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi istungil.

Kummal ta siis vahistati? 2001:7D0:87FA:6380:F84B:37B4:9D12:FEC2 26. mai 2016, kell 15:44 (EEST)

Mh, kindlasti pole kumbki tõsi. Vene viki järgi vahistati ta ministrite nõukogu istungil. Mina olen kogu aeg arvanud, et see oli hoopis poliitbüroo (või kuidas seda parajasti nimetati) istungil. Andres (arutelu) 26. mai 2016, kell 18:21 (EEST)

Nii ongi: vahistati NLKP KK Presiidiumi istungil (Tõnu Tannbergi artiklist “"Lubjanka marssal” impeeriumi äärealasid reformimas II" 5.3. “Lubjanka marssali” arreteerimine.) Parandasin. Kuid teised siin nimetatud, "tema toetajate gruppi kuulunud", pidi vahistatama mujal kui NLKP KK Presiidiumi istungil, sinna polnud neil arvatavasti asja. 2001:7D0:87FA:6380:F84B:37B4:9D12:FEC2 26. mai 2016, kell 19:48 (EEST)

Siiski ei usu seda ja pöörasin MN-iks. (Edit: dokumente vaadates oli siiski partei presiidium.) Aga lause vajab muidu parandamist, sest Goglidze arreteeriti alles nädal aega hiljem ja tundub et näiteks Kobulovgi arreteeriti 27. juunil (mitte 26.)  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. mai 2016, kell 19:55 (EEST)

Tannberg viitab seejuures kolmele allikale: "Beria arreteerimise üksikasju vt lähemalt: Berija, konec karjery, lk 262–295; Antonov-Ovsejenko, A. Berija. Moskva. Ast. 1999, lk 435–444. Lavrentij Berija, lk 9." 2001:7D0:87FA:6380:F84B:37B4:9D12:FEC2 26. mai 2016, kell 20:25 (EEST)

Siin on palju roosat sodi. Andres (arutelu) 26. mai 2016, kell 18:21 (EEST)

Ja kas seda kohust mitte eritribunaliks ei nimetatud?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. mai 2016, kell 19:57 (EEST)

Специальное Судебное Присутствие Верховного Суда СССР. Andres (arutelu) 26. mai 2016, kell 21:02 (EEST)

Artikli keel

Miks on eestikeelses vikis võõrkeelne artikkel, mis pealegi ülistab kommunistlikke kurjategijaid? Artiklis on kummalised ajalised konstruktsioonid (nt pärast Stalini surma jäi Beria üllatuslikult Hruštšovi varju, kes süüdistas teda stalinlike repressioonide suures ulatuses, kuid pärast Stalini surma hakati Beriast ka positiivsemalt rääkima). Arusaamatud on väljendid, nagu oleks Beria pärast Stalini surma hakanud kiiresti vangilaagrites süüdimõistetute arvu vähendama. Mida see tähendab? Juba toimunud sündmuse (süüdimõistmine) arvulist näitajat ei saa muud moodi vähendada, kui andmeid võltsides. Kuigi selle väljendi all võib mõista ka kinnipeetavate hukkamist või vabastamist. Selline ebamäärasus pole teatmeteosele kohane. Artikkel näib pigem propagandasõnumina.--90.191.198.230 20. detsember 2017, kell 01:35 (EET)

Keelt tuleks parandada küll, et selliseid arusaamatusi või kahemõttelisusi ei oleks. Üldistused tuleb atribueerida. Andres (arutelu) 20. detsember 2017, kell 10:39 (EET)

---

"Siiski polnud Beria hävitamine tema otsene eesmärk, vaid esmajoones püüdis Suur Juht hävitada Vjatšeslav Molotovi ja Anastass Mikojani. Beriat kavatses ta ilmselt veel mõnda aega kasutada. Sellegipoolest kahtlustatakse Beriat mõnikord Stalini tapmises." See lõik on märgitud kaheldavaks, kuid tegelikult on see täiesti usutav. Näiteks: "Beria ütles hiljem Molotovile: "Mina koristasin ta ära ja päästsin teid kõiki" (William Taubman. Hruštšov ja tema aeg. Tallinn, 2006, lk. 228). Velirand (arutelu) 21. detsember 2017, kell 09:58 (EET)

Väheusutav, et Beria oleks sellise asja välja öelnud enne arreteerimist, kui ta oli võimul. Ta võinuks nii öelda pärast enda arreteerimist, kuid pole usutav, et tal olnuks siis võimalus Molotoviga kohtuda. Minu meelest siin äratoodud kolmest lausest on viimane ainus korrektselt sõnastatud. --Hirvelaid (arutelu) 21. detsember 2017, kell 12:45 (EET)

Miks on tekstis ebamäärased hellitusnimed, nagu "Suur Juht", mille puhul iga lugeja ei pruugi arugi saada, millist kommukurjategijat parajasti sedasi ülistatakse? See ei ole teatmeteosele kohane!--90.191.198.230 24. detsember 2017, kell 06:30 (EET)

Sellepärast ongi artiklile lisatud toimetamismärkus. Teil on võimalus teksti kohendades tekkinud olukorda muuta.--Hirvelaid (arutelu) 24. detsember 2017, kell 09:38 (EET)

Kas tõesti sellepärast? Ei ole usutav!--90.191.198.230 24. detsember 2017, kell 15:03 (EET)

Mina lisasin toimetamismärkuse juulis 2010. Nõus, mitte ainult sellepärast, sest muidu oleksin lihtsalt seda kohta muutnud. Andres (arutelu) 25. detsember 2017, kell 00:16 (EET)

---

"Sisepoliitikas taotles ta NSV Liiduga liidetud uute alade Eesti, Läti, Leedu, Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina suhtes senisest erineva kaadripoliitika rakendamist, soovides seal ametisse seada kohalikku päritolu riigiametnikke, samuti hakkas ta välja töötama kavasid iga liiduvabariigi rahvusliku eripära rõhutamiseks." See oli ju tegelikult niimoodi. Miks see on kaheldavaks märgitud? Velirand (arutelu) 26. detsember 2017, kell 15:15 (EET)

Kui keegi milleski kahtleb, kuidas me saame siis seda keelata, eriti kui viiteid ei ole?

Mina kaotaks roosaks värvimise funktsiooni üldse ära.

Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 15:25 (EET)

---

Võtan need asjad esialgu välja:

Vahetult enne Jossif Stalini surma tekkisid Berial temaga vastuolud, peamiselt seetõttu, et Stalin kartis Beria võimu liigset suurenemist ega soovinud temast omale järglast. Seetõttu püüdis ta Beriat mässida fiktiivsete megreelide ja arstide süüasja vandenõudesse. Siiski polnud Beria hävitamine tema otsene eesmärk, vaid esmajoones püüdis Stalin hävitada Vjatšeslav Molotovi ja Anastass Mikojani. Beriat kavatses ta ilmselt veel mõnda aega kasutada. Sellegipoolest kahtlustatakse Beriat mõnikord Stalini tapmises.

Pärast Stalini surma 5. märtsil 1953 sai Beriast koos Nikita Hruštšovi ja Georgi Malenkoviga nn kollektiivse juhtkonna liige ehk Nõukogude Liidu tegelikke juhte. Just tema initsiatiivil tehti radikaalseid reforme riigi sise- ja välispoliitikas.

Võtsin need asjad esialgu välja.

Hakkasin tõlkima vene vikist, aga see jäi pooleli. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 15:18 (EET)

---

Ametliku versiooni kohaselt vahistati Beria 26. juunil 1953 koos oma toetajate gruppi kuulunud Bogdan Kobulovi ja Sergo Goglidze (arreteeriti komandeeringul Saksa DV-s 3. juulil 1953), Lev Vlodzimirski, Vsevolod Merkulovi, Pavel Mešiku, Vladimir Dekanozovi, Nikolai Sazõkini, Boriss Obrutšnikovi, Leonid Raichmani, Pavel Lorenti, Stepan Mamuloviga marssal Georgi Žukovi kaasabil NLKP Keskkomitee presiidiumi istungil.

Teised siin nimetatud, "tema toetajate gruppi kuulunud", pidi vahistatama mujal kui NLKP KK Presiidiumi istungil, sinna polnud neil arvatavasti asja (vt NLKP KK Presiidium, seisuga 26. juuni 1953). Sellele on siin eespool juba tähelepanu juhitud. 2001:7D0:87CA:9180:A065:4759:CA5A:82F0 26. detsember 2017, kell 16:13 (EET)

Njah, Merkulov arreteeriti 18. septembril, Dekanozov 30. juunil, aga muide Raichman vabastati ametitest juba maikuus (arreteeriti alles augustis)  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. detsember 2017, kell 16:55 (EET)