Aruba

Aruba
hollandi Aruba
Aruba lipp Aruba vapp
Pindala: 179 km²
Elanikke: 106 739 (2022)
Rahvastikutihedus: 597 in/km²
Pealinn: Oranjestad
Aruba asendikaart

Aruba on saar ja maa Kariibi meres, kõige läänepoolsem Tuulealustest saartest, Venezuelale kuuluvast Paraguaná poolsaarest põhjas.

Ta moodustab Hollandi, Curaçao ja Sint-Maarteni kõrval ühe Madalmaade Kuningriiki kuuluvatest maadest.

Aruba on üks niinimetatud ABC saartest (Aruba, Bonaire ja Curaçao) ning on neist kõige läänepoolsem ja kõige väiksem.

Saare pindala on 180 km². Maksimaalne pikkus on 30 km ja maksimaalne laius on 9 km.

Rahvaarv on 2010. aasta rahvaloenduse seisuga umbes 101 484. Rahvastiku tihedus on 567 in/km².

Aruba pealinn on Oranjestad.

Loodus

Reljeef

Saar on valdavalt tasane. Kõrgeim mägi on Jamamota (188 m).

Lääne pool on liivarannad. Ida pool on kohati kaljurand, mille kaljudele tuul ja vesi on andnud veidra kuju.

Kliima

Saar on väga kuiv. Ta asub väljaspool orkaanide vööndit. Aasta läbi paistab päike ja puhuvad jahutavad passaadid.

Taimestik

Kariibi mere saartele iseloomulikku troopikataimestikku on seal vähe.

Maastikku ilmestavad lopsakad kaktused, aaloed ja puud Caesalpinia coriaria. Arikoki rahvuspark võimaldab heita pilgu saare taimestikku.

Haldus

Staatus

1. jaanuaril 1986 eraldus Aruba ülejäänud Hollandi Antiilidest ja ta sai maa staatuse (status aparte) Madalmaade Kuningriigi koosseisus.

Halduskord

Riigipea on Hollandi monarh, kes määrab ennast esindama kuberneri. Kuberneri ametiaeg on 6 aastat. Kuberner seisab hea kuningriigi üldiste huvide eest ja valvab, et Aruba seadusandlikud ja valitsusorganid ei teeks otsuseid, mis võivad kuningriigi ühtsust kahjustada või on vastuolus Madalmaade Kuningriigi statuudi sätetega või rahvusvahelise õigusega. Täidesaatvat võimu teostab kuberner koos ministrite nõukoguga. Kuberneri aitab nõukogu (Raad van Advies), mis koosneb vähemalt viiest tema poolt nimetatud liikmest ning annab nõu kõikide Aruba normatiivaktide ja kuningriigi seaduste asjus. Kuberner nimetab ministrid.

Tegelik poliitiline võim on parlamendil ja ministrite nõukogul ehk Aruba kabinetil.

Aruba parlament koosneb ühest kojast, staatidest, millel on 21 liiget, kelle valib rahvas neljaks aastaks.

Täidesaatev võim on ministrite nõukogul, mida juhib peaminister (minister-president). Valitsus koosneb kubernerist ja ministrite nõukogust. Valitsuse residents on Oranjestad.

Rahvaesindusel on eelnõude parandamise ning arupärimise õigus ning ka seadusandliku algatuse õigus. Ta peab maaeelarve heaks kiitma.

Poliitika

Ametikandjad

2015. aasta seisuga on riigipea kuningas Willem-Alexander, kuberner Fredis Refunjol ja peaminister Mike Eman. Eelmine peaminister oli Nelson Oduber (Rahva Valimisliikumine).

Parteid

• Aruba Demokraatlik Partei (Democratische Arubaanse Partij, DAP, Partido Democrático Arubano, PDA)
• Aruba Liberaalne Organisatsioon (Organisatie Liberaal Arubaanse, Organisación Liberal Arubano, Organisashion pa Liberashou di Aruba, OLA)
• Aruba Patriootlik Partei (Arubaanse Patriottische Partij, APP, Partido Patriótico Arubano, PPA)
• Aruba Rahvapartei (Arubaanse Volkspartij, Partido di Pueplo Arubano, AVP)
• Aruba Rahvapartei/Kristlik Demokraatia (Arubaanse Volkspartij/Democracia Cristiana, AVP/DC)
• Demokraatlik Aktsioon 86) (Accion Democratico 86, AD 86)
• Rahva Valimisliikumine (Movimento Electoral di Pueblo, MEP)
• Rahvuslik Demokraatlik Aktsioon (National Democratische Actie, NDA, Acción Democrático Nacional, ADN)
• RUBA
• Uus Patriootlik Partei (Partido Patriotico Nobo, PPN)

Parteipoliitika

1994. aasta valimistel sai Aruba Rahvapartei/Kristlik Demokraatia 10 kohta, Rahva Valimisliikumine 9 kohta ja Aruba Liberaalne Organisatsioon 2 kohta.

Pärast lõhet valitseva Aruba Rahvapartei ja Aruba Liberaalse Organisatsiooni koalitsioonis toimusid detsembris 1997 ennetähtaegsed valimised (tähtaeg oli juuli 1998). Hääled jagunesid võrdselt Rahva Valimisliikumise, Rahvapartei ja Liberaalse Organisatsiooni vahel. Kui läbirääkimised Valimisliikumise ja Rahvapartei ühendamiseks nurjusid, moodustati uus koalitsioon Rahvapartei ja Liberaalse Organisatsiooni vahel, nii et Rahva Valimisliikumine jäi opositsiooni. Septembris 2001 saavutas Rahva Valimisliikumine otsustava võidu, saades 21 kohast 12 ja moodustades Aruba esimese üheparteivalitsuse. Et enamus on napp, jättis partei lahti võimaluse moodustada tulevikus koalitsioon.

Parlamendivalimistel 23. septembril 2005 sai valitsev partei Rahva Valimisliikumine (MEP) uuesti absoluutse enamuse 11 kohaga 21-st.

Pealinn

Aruba pealinn ja valitsuse residents on Oranjestad.

Ametlikud keeled

Ametlikud keeled on hollandi keel ja 2004. aastast papiamento keel.

Rahvuspüha

18. märts on Aruba rahvuspüha lipu- ja hümnipäev. 18. märtsil 1948 algatati petitsiooniga liikumine Aruba iseseisvuse poole. Seda päeva tähistati esimest korda 1976. Siis võeti ka esimest korda kasutusele hümn (Aruba Dushi Tera) ja lipp.

Sümbolid ja tähised

Aruba lipp võeti kasutusele 18. märtsil 1976. See on helesinine kangas, millel on kaks horisontaalset kollast kitsast triipu ja vardapoolses ülanurgas on neljaharuline punane täht valge äärisega. Lipu proportsioonid on 2:3.

Aruba hümn on Aruba Dushi Tera.

Maa deviis on "One Happy Island" ('üks õnnelik saar').

Tippdomeen on .aw.

ISO 3166-3 kood on ABW. ROK-i maakood on ARU.

Telefoni maakood on 297.

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Rahvaarv on 2010. aasta seisuga umbes 100 000, mis annab rahvastiku tiheduseks 567 in/km². 2003. aasta andmetel oli rahvaarv 70 000.

Asustus

Peale Oranjestadi on tähtsamad asulad Barcadera, Druif, Noord, Sabaneta, Santa Cruz ja Sint Nicolaas.

Rahvuslik koosseis

Suur osa elanikke on Lõuna-Ameerika või indiaani päritolu. On inimesi Euroopast, Kaug-Idast ja teistelt Kariibi mere saartelt.

Usuline koosseis

Katoliiklasi on 82%, protestante 8%.

Keeled

Laialt kõneldakse papiamento keelt, mis on alates 2004. aastast hollandi keele kõrval ametlik keel. Papiamento on portugali keele põhjal tekkinud kreoolkeel.

Majandus

Aruba on suhteliselt jõukas maa. Töötus on väike ja sissetulek ühe elaniku kohta on peaaegu kõige suurem Kariibi mere saartel.

Põllumajandus

Põllumajandus ei mängi Arubal suurt rolli, sest päikselise kliima, kõrgete troopiliste temperatuuride ja vähese vihma tõttu on muld halb.

Mäendus

Alates 1825. aastast kuni umbes 1915. aastani oli Aruba suurim majandusharu kullaotsimine. Praegune suuruselt teine linn Sint Nicolaas sai nii suureks just kullapalaviku ajal.

Tööstus

Kuni 1980. aastate keskpaigani oli Aruba tähtsaim majandusharu naftatöötlemine. Sel ajal naftatöötlemistehas suleti.

Praegu piirdub tööstus peamiselt tubaka ja jookide tootmisega.

Turism

Pärast naftatöötlemise lõpetamist on saare majanduses kesksel kohal turism. Et saar on orkaanide eest kaitstud ja seal valitseb ideaalne troopikakliima, on Aruba turistide seas hinnatud. Aastas käib Arubal umbes 600 000 turisti, sealhulgas väga palju ameeriklasi. Turism on suunatud peamiselt mererandadele pealinnast lääne pool. Head tingimused on seal ka surfamiseks.

Veel säilinud "looduslik sild", tagaplaanil koht, kus vana looduslik sild sisse varises

Tuntud vaatamisväärsus on Natural Bridge, pikim looduslik sild Kariibi mere saartel. 2. septembril 2005 varises see sisse, põhjuseks merevee ja tuule pikaajaline erodeeriv toime. Sissevarisenud silla kõrval on veel säilinud väiksem looduslik sild.

Maksuparadiis

Arubal on palju offshore-panku ja andmetöötlusfirmasid. OECD peab Arubat maksuparadiisks, sest Aruba rahandusstruktuurid võimaldavad ulatuslikku maksudest kõrvalehoidmist ja rahapesu. Valitsus on astunud samme sellest staatusest vabanemiseks.

Väliskaubandus

Tähtsaimad kaubanduspartnerid on Holland, USA, Colombia ja Venezuela.

Hollandi arenguabi

Holland annab Arubale igal aastal arenguabi. Seda kasutatakse õiguslikus järelevalves, hariduses, halduse arendamises, tervishoius ja investeeringuteks majanduse arendamisse.

Rahaühik

Aruba Rahaühik on Aruba floriin (AWG). Selle kurss on seotud USA dollariga.

Sageli võetakse Arubal vastu ka USA dollareid.

Ajalugu

Saare algasukad olid aravakkide hulka kuuluvad Caquetios. Kõige varasemate teadaolevate indiaani asulate jäänused pärinevad umbes aastast 1000.

Aruba avastasid ja asustasid 1499 hispaanlased. Esimeseks eurooplaseks, kes saarele jõudis, peetakse hispaania maadeavastajat Alonso de Ojedat.

Aastal 1636 omandasid saare hollandlased. Aastal 1805, Napoleoni sõdade ajal, hõivasid saare ajutiselt inglased. Aastal 1816 läks ta Hollandi võimu alla tagasi.

Rahvusvaheline majanduslik huvi Aruba vastu tekkis 19. sajandil kullapalaviku tõttu.

Aastal 1924 avati naftatöötlemistehas, mis tõi kaasa majandusliku õitsengu.

20. sajand viimastel kümnenditel aitas saare arengule kaasa turismibuum.

Aastal 1986 eraldus Aruba ametlikult Hollandi Antillidest ning sai maaks Madalmaade Kuningriigi koosseisus. Lepiti kokku, et Aruba iseseisvub pärast rahvahääletust 1996.

Saare iseseisvuspüüdlused külmutati aastal 1990 Aruba palvel, sest saare majanduslik olukord halvenes.

Tuntud arubalasi

• Dave Benton, laulja
• Nelson Oduber, poliitik
• Fredis Refunjol, kuberner
• Fred Jüssi, looduseuurija (sündinud Arubal)

Kronoloogia

• 1499 – hispaanlased avastasid ja asustasid Aruba.
• 1986
  • 1. jaanuar – Aruba eraldus Hollandi Antillidest ja sai omaette maa staatuse (status aparte) Madalmaade Kuningriigi koosseisus.
• 1994 – parlamendivalimistel sai Aruba Rahvapartei/Kristlik Demokraatia 10 kohta, Rahva Valimisliikumine 9 kohta ja Aruba Liberaalne Organisatsioon 2 kohta.
• 1997
  • detsember – toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised. Hääled jagunesid võrdselt Rahva Valimisliikumise, Aruba Rahvapartei ja Aruba Liberaalse Organisatsiooni vahel.

Vaata ka

• Aruba peaministrite loend

Välislingid

 Aruba – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis