Arthur C. Clarke
Sir Arthur Charles Clarke CBE, FRAS (16. detsember 1917 Minehead, Somerset, Ühendkuningriik – 19. märts 2008 Colombo, Sri Lanka) oli Briti ulmekirjanik, leiutaja ja futuroloog.
Ta pärines vaesest perekonnast, omandas küll keskhariduse, kuid ei saanud endale võimaldada õpinguid ülikoolis. Pärast keskkooli lõpetamist töötas audiitorina. Teise maailmasõja puhkedes ta mobiliseeriti ja teenis kuninglikes õhujõududes radarispetsialistina. Leitnandi auastmes demobiliseerituna õnnestus tal astuda ülikooli ning omandada bakalaureusekraad matemaatikas ja füüsikas.
Aastal 1946 avaldas ta Ameerika Ühendriikide fantastikaajakirjas "Astounding Science Fiction" oma esimesed ulmelood. Viis aastat hiljem, 1951. aastal keskendus ta ainult kirjutamisele.
Aastal 1956 kolis ta Sri Lankale, kus elas kuni oma surmani 2008. aastal. Aastal 2000 löödi ta teenete eest kirjanduses rüütliks.
Kokku kirjutas Clarke oma pika elu jooksul üle 80 raamatu, mille hulgas on nii teaduslikke, populaarteaduslikke kui ka ilukirjanduslikke teoseid. Peamiselt kogus ta tuntust ulmekirjanikuna, samuti mitme tehnoloogilise uuenduse ettekuulutajana.
Juba aastal 1945 kirjeldas ta geostatsionaarset satelliitsidet kui kõige ideaalsemat rahvusvahelise telekommunikatsiooni vahendit. Esimene toimiv geostatsionaarne satelliit lasti orbiidile alles 1963. aastal.
Clarke'i visioon kosmoseliftist, mida ta pidas geostatsionaarsetest satelliitidest järgmiseks arenguastmeks ja kirjeldas oma 1979. aastal ilmunud teoses "The Fountains of Paradise", ei ole veel realiseerunud.
Aastal 1968 ilmus üks tema kuulsamaid romaane "2001: kosmoseodüsseia" (2001: A Space Odyssey), mida ta oli kirjutanud samal ajal, kui režissöör Stanley Kubrick samanimelist filmi lavastas.
Ulmekirjanduse BAASis on Clarke'ile 14. detsembri 2009 seisuga kirjutatud 554 arvustust 192 teosele, mis teeb temast arvustuste hulgalt 5. kirjaniku BAASis.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1976 – valiti American Institute of Aeronautics and Astronauticsi auliikmeks
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Clarke'i teoste tõlkeid eesti keelde
[muuda | muuda lähteteksti]- "Linn ja tähed". Sari "Mirabilia". Tõlk. Ralf Toming. Tallinn: Eesti Raamat, 1981
- "Linn ja tähed". Helisalvestis. Inglise keelest tõlkinud Ralf Toming. Tallinn: Eesti Pimedate Ühing, 1983. 1 CD (11 h 11 min)
- "Kohtumine Ramaga" / tõlk. Sirje Ainsaar. Tartu: ANIARA, 1993
- "Lapsepõlve lõpp" / tõlk. Jaana Peetersoo. Tartu: Elmatar, 1999. ISBN 9985832892
- "2001: kosmoseodüsseia" / tõlk. Lennart Lepajõe. Tallinn: Kupar, 1999. ISBN 9985611608
- "2010: teine odüsseia" / tõlk. Lennart Lepajõe. Tallinn: Kupar, 1999. ISBN 9985611616
- "2061: kolmas odüsseia" / tõlk. Urmas Alas. Tallinn: Kupar, 2000. ISBN 9985612094
- "Kauge maa laulud". Sari "Sündmuste horisont", 13. Tõlkinud Jaana Talja, sissejuhatavad tekstid tõlkinud ja kirjutanud Ats. Toimetanud Eva Luts ja Ats. Kaanepilt: Michael Whelan. Tartu: Fantaasia, 2009. ISBN 9789949420971
- "Comarre'i lõvi". Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Sari "Orpheuse raamatukogu", 2011, 4. Sarja koostaja ja järelsõna: Raul Sulbi. Toimetanud Eva Luts. Kaanepildi autor Aleksander Rostov, kujundanud Mihkel Laar. Tartu: Fantaasia, 2011. ISBN 9789949459889
- Arthur C. Clarke, Stephen Baxter "Kaugete päevade valgus". Tõlkinud Iris-Barbara Jeletski. Toimetanud Eva Luts. Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Tartu: Fantaasia, 2017. ISBN 9789949578412
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Arthur C. Clarke |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Arthur C. Clarke |