Diarseentrioksiid

Diarseentrioksiid
Arseentrioksiid
Üldised omadused
Keemiline valem	As2O3
Välimus	valge tahke aine
Füüsikalised omadused
Molekuli mass	197,841 amü
Sulamistemperatuur	585,35 K (312,2 °C)
Keemistemperatuur	738,15 K (465 °C)
Tihedus	3,74 kg/m³
Lahustuvus	vees 20 g/l (25 °C)
Ohutus
Suukaudne manustamine	neelamisel surmav
Nahk	võib põhjustada tugevaid naha- ja silmakahjustusi
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.

Diarseentrioksiid ehk arseen(III)oksiid ehk arseenik (ka arseentrioksiid) on valge tahke anorgaaniline aine keemilise valemiga As₂O₃. See majanduslikult tähtis arseenioksiid on lähteaineks enamikule arseeni- ja arseenorgaanilistele ühenditele. Igal aastal toodetakse seda umbes 50 000 tonni. Paljud kasutusalad on poleemikat tekitanud aine tugeva mürgisuse tõttu.

Omadused ja reaktsioonid

Arseentrioksiid on amfoteerne oksiid. As₂O₃ vesilahused on nõrgalt happelised, mistõttu lahustub see hästi aluselistes lahustes, andes arseniite.
Reageerides vesinikfluoriidhappe või vesinikkloriidhappega annab ta vastava trihalogeniidi:

As₂O₃ 6 HX → 2 AsX₃ 3 H₂O (X = F, Cl)

Struktuur

Vedeliku- ja gaasifaasis temperatuuril alla 800 °C esineb arseentrioksiid kujul As₄O₆. Temperatuuril üle 800 °C As₄O₆ dissotsieerub As₂O₃ molekulideks. On teada kolm tahket arseentrioksiidi vormi: kõrgel temperatuuril (>110 °C) esinevad kuubilised As₄O₆ molekulid ja kaks polümeeri.

arsenoliit (kuubiline)	claudetite I (monokliinne)	claudetite II (monokliinne)

Mürgisus

Arseentrioksiid on allaneelatult surmavalt mürgine, kuid mürgistus võib tekkida ka kokkupuutel nahaga või sissehingamise tagajärjel. Arseenimürgistuse esimesed sümptomid on seedeprobleemid: iiveldus, kõhuvalud ja kõhulahtisus, millega kaasneb sageli verejooks. Mittesurmava annuse korral võivad esineda krambid, südame- ja veresoonkonna haigused, maksa- ja neerupõletik ning probleemid vere hüübimisega. Neile järgnevad iseloomulikud valged triibud küüntel ja juuste väljalangemine.