Aroldo

"Aroldo" on Giuseppe Verdi ooper neljas vaatuses Francesco Maria Piave libretole 1850. aastal esietendunud Verdi ooperi "Stiffelio" libreto järgi.

Ajalugu

"Stiffelio" väljatulekuga Triestes oli olnud suuri probleeme kohaliku tsensoriga, kellele ei meeldinud, et faabula põhiteemaks oli protestantliku preestri abikaasa abielu rikkumine. Ooper ei meeldinud ka Itaalia publikule Saksamaa olustiku pärast. Verdi pidi vastumeelselt muutma lõpustseeni, mis muutis põhjalikult kogu ooperi mõtet. Pealkiri muudeti "Guglielmo Wellingrodeks" ja peategelasest preester Saksamaa riigiministriks. 1852. aastal lükkas Verdi tagasi ettepaneku kirjutada Wellingrodele uus viimane vaatus. Kuid 1856. aasta kevadel otsustas Verdi siiski koos libretisti Piavega teha ikkagi ooperist uus redaktsioon ja lisada ka uusi muusikanumbreid. Lisati neljas vaatus. Suurem kaal ooperis anti sopranile. Tegevus kanti üle Inglismaale ning 19. sajandi protestantlikust preestrist sai 13. sajandi Saksimaa rüütel, kes pöördub tagasi ristisõjast. Inspiratsiooni keskaegse Inglismaa tegelaste nimede jaoks sai libretist Edward Bulwer-Lyttoni romaanist "Harold: Last of the Saxon Kings" ja tegevuse mõtteid Walter Scotti teostest "The Betrothed" (1825) ja "The Lady of the Lake" 1810). Kui "Aroldo" oli lavastamisvalmis, soovis Verdi ettekandmise kohaks Bolognat, kuid tema kirjastaja ja sõber Ricordi soovitas Riminit.

Esmaettekanne toimus 16. augustil 1857 Rimini Teatro Nuovos. Muudetud versiooni esiettekanne oli tohutult edukas. Helilooja kutsuti 27 korda lavale kummardama. Kuid teised Itaalia teatrid suhtusid teosesse skepsisega, ega olnud innukad ooperit repertuaari võtma. Ooperit esitati väljatuleku aastal Bolognas, Torinos, Trevisos ja Veronas. Lavastused polnud eriti edukad. 1858. aasta talvisel karnevalihooajal toimusid esietendused Veneetsias, Cremonas, Parmas, Firenzes ja Roomas. 1859. aasta esietendus Milanos lõppes fiaskoga. Avalikkus pidas seal seda ooperit lausa vastuvõetamatuks. 1859. aastal etendati "Aroldot" ka Maltal. Kahel järgmisel aastal nähti teost Genovas, Triestes, Lissabonis ja Palermos. 1864. aasta kevadel uuesti Torinos ja veel kuni 1870. aastani Pavias, Comos, Modenas ja Veneetsias. Seejärel kadus Aroldo teatrite repertuaarist.

Tänapäeval on "Aroldo" üks Verdi väga harva esitatavaid oopereid. Seda on lavastatud või kontsertettekandena esitatud New Yorgis (1963, 1979, 1993), Londonis (1964, 2017), Sarasotas (1990), Piacenzas (2003), Bilbaos (2009). 1985/1986. aastal oli Veneetsia Teatro La Fenice repertuaaris korraga nii "Aroldo" kui ka "Stiffelio".

Rollide esmaesitajad

Emilio Pancani (Aroldo)
Marcellina Lotti della Santa (Mina)
Gaetano Ferri (Egberto)
Giovanni Battista Cornago (Briano)
Salvatore Poggiali (Godvino)
Napoleone Senigaglia (Enrico)
Adelaide Panizza (Elena)

Dirigeeris Angelo Mariani.

Peamised osad

Sulgudes on antud selle vaste "Stiffelios".

Aroldo (Stiffelio) (tenor),
Mina (Lina) (sopran),
Egberto (Stankar) (bariton),
Briano (Raffaele von Leuthold) (tenor),
Godvino (Jorg) (tenor),
Enrico (Federico di Frengel) (tenor),
Elena (Dorothea) (sopran).

Süžee

Tegevus toimub umbes 1200. aasta paiku Inglismaal Egberto lossis Kentis ja Loch Lomondi rannikul Šotimaal. Rüütel Aroldo saabub koju ristisõdadest. Temaga on kaasas eremiit Briano, kes on päästnud lahingus ta elu. Aroldo on igatsenud oma naise Mina järele, kuid nüüd saab ta teada, et Mina on teda äraolekul petnud. Pole aga täpselt teada kellega. Mina kirjutab oma salapärasele armastatule kirja. Mina isa, vana rüütli Egberto külaliseks on seiklushimuline rüütel Godvino, kes ongi Mina armuke. Mina kirjutab kirja Godvinole. Egberto näeb kirja kirjutamist ja nõuab, et tütar vaikiks oma suhetest Godvinoga. Godvino saab kirja ja sokutab sellea Briano raamatu vahele. Mina nõbu Enrico leiab Briano raamatu vahelt kirja ja annab sellest teada Aroldole. Nüüd mõistab Aroldo, mis rolli on tema äraolekul etendanud Godvino. Ka Egberto on veendunud, et Godvino on ta tütre võrgutanud. Egberto kutsub Godvino duellile ja tapab ta. Mina leinab küll Godvinot, kuid vannub truudust Aroldole. Briano aitab Aroldo ja Mina tüli lahendada. Aroldo annab Briano pealekäimisel naisele andeks.

Peamised muusikanumbrid

Koor „Tocchiamo! a gaudio insolito”,
Aroldo ja Mina kavatiin „Sotto il sol di Siria ardante”,
Egberto ja Mina duett „Dite che il fallo a tergere”,
koor „È bello di guerra dai campi cruenti”,
ansambel „Chi ti salva, o sciagurato”,
Aroldo aaria „Vi fu in Palestina”,
Mina palvus „Ah! dagli scanni eterei”,
Briano ja Aroldo palvus kooriga „Non punirmi, o Signor, nel tuo furoore”,
Egberto aaria „Mina, pensai che un angelo”,
Aroldo ja Mina duett „Opposto è il calle che in avvenire”,
koor „Cade il giorno... asil securo”,
Mina kabaletta „Ah dal sen di quella tomba”,
Aroldo ja Briano duett „Angiol di Dio”,
Aroldo, Egberto ja Mina tertsett „Ah da me fuggi, involati”,
Mina, Aroldo, Egberto ja Briano kvartett kooriga „Allora che gli anni avran domo il core”.