André Previn

André George Previn (sünninimi Andreas Ludwig Priwin; 6. aprill 1929^[1] Berliin – 28. veebruar 2019 New York) oli saksa-juudi päritolu Ameerika Ühendriikide pianist, dirigent ja helilooja. Ta on filmimuusika loomise ja orkestreerimise eest saanud neli Oscarit ning plaadistuste eest kümme Grammy auhinda. Previn oli Briti impeeriumi ordu rüütelkomandör (KBE).

Elu- ja töökäik

Previn sündis Berliinis juudi päritolu peres, ent tema sünniaasta ei ole kindel (kas 1929 või 1930), sest 1938. aastal Saksamaalt lahkudes läks tema sünnitunnistus kaotsi.^[1] 1939. aastal põgenes perekond USAsse. Previn kasvas üles Los Angeleses ning sai 1943. aastal USA kodanikuks.

1950. aastaist alates tegutses Previn džässpianistina, esinedes kontsertidel ja salvestades plaate. Salvestustel (peamiselt plaadifirmale Contemporary Records) olid tema partnerid teiste hulgas Shelly Manne, Leroy Vinnegar ja Benny Carter. Soolodžässpianistina interpreteeris ta Jerome Kerni, Frederick Loewe'i, Vernon Duke'i ja Harold Arleni loomingut. Ta tegi koostööd Dinah Shore'i ja Julie Andrews'iga. Previni peamised mõjutajad džässpianistina olid Art Tatum, Oscar Peterson ja Horace Silver. Ta on plaadistanud ka klassikalist klaverimuusikat Mozartilt, Gershwinilt, Poulencilt, Šostakovitšilt ja teistelt.

1967. aastal sai Previn Houstoni Sümfooniaorkestri dirigendiks, 1968–1979 oli ta Londoni Sümfooniaorkestri peadirigent,^[2] 1976–1984 Pittsburghi Sümfooniaorkestri muusikaline juht, 1985–1988 Royal Philharmonic Orchestra peadirigent, 1985–1989 Los Angelese Filharmoonikute muusikaline juht.

Looming

Previn on kirjutanud filmimuusikat, klaveri-, viiuli-, tšello- ja kitarrikontserte, vokaal-, kammer- ja orkestrimuusikat ning kaks ooperit. Ta on orkestreerinud muusikat mitmele filmile (näiteks "Minu veetlev leedi", "Porgy ja Bess"). Ta on teinud koostööd Tom Stoppardiga näidendi "Every Good Boy Deserves Favour" muusika osas (esietendus Londonis 1977). Previni esimene ooper ("Tramm nimega iha", "A Streetcar Named Desire") esietendus San Francisco ooperis 1998. aastal, teine ooper ("Põgus kohtumine", "Brief Encounter") Houston Grand Opera's 2009. aastal.

Tunnustus

1958 Oscar (film "Gigi" – parim muusika)
1959 Oscar (film "Porgy ja Bess" – parim muusika)
1959 Grammy (Best Sound Track Album)
1960 Grammy (Best Sound Track Album)
1960 Grammy (Best Performance by an Orchestra)
1961 Grammy (Best Jazz Performance – Soloist or Small Group)
1962 Grammy (Best Jazz Performance – Soloist or Small Group)
1963 Oscar (film "Irma la Douce" – parim algupärane või töödeldud filmimuusika)
1964 Oscar (film "Minu veetlev leedi" – parim algupärane või töödeldud filmimuusika)
1974 Grammy (Best Choral Performance)
1977 Grammy (Best Choral Performance)
1977 Kuningliku Muusikaakadeemia auliige
1996 Briti impeeriumi ordu rüütelkomandör (kuna ta ei ole Briti Impeeriumi kodanik, tohib ta kasutada ainult lühendit KBE nime järel, mitte tiitlit Sir)
1998 Kennedy Center Honors
1999 Grammy (Best Chamber Music Performance)
2003 Grammy (Best Classical Crossover Album)
2005 Glenn Gould Prize
2005 Grammy (Best Instrumental Soloist)
2008 Gramophone magazine's Lifetime Achievement Award
2010 Grammy elutööauhind

Isiklikku

Previn on olnud abielus viis korda, ta on kuue lapse bioloogiline isa. Tema esimene abikaasa oli Betty Bennett, kellega tal on kaks last. Teine abikaasa oli Dory Previn (Dory Langan).

Kolmanda abikaasa, Mia Farrow'ga, on Previnil kolm last (kaksikud Matthew ja Sascha, sündinud 26. veebruaril 1970, ja Fletcher, sündinud 14. märtsil 1974), samuti adopteeris paar kaks Vietnami last (1973. ja 1976. aastal), kellest üks suri 2008.^[3] Ta on ka Soon-Yi Previni adoptiivisa. Previni ja Farrow' abielu lahutati 1979.

Previni neljas abikaasa oli Heather Sneddon, kellega tal oli üks laps. Abielu kestis 1982–2002. Seejärel abiellus Previn saksa viiuldaja Anne-Sophie Mutteriga, kellele ta kirjutas ka viiulikontserdi. Nad lahutasid abielu 2006. aastal, ent jäid sõpradeks ja jätkasid koos esinemist.^[4]^[5]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Stephen Moss: Baton charged The Guardian, 6. juuni 2005
↑ Conductors, London Symphony Orchestra koduleht.
↑ Mia Farrow mourns the death of adopted daughter Lark Previn on Christmas Day
↑ Tim Ashley: LSO/Previn/Mutter (Barbican, London)] The Guardian, 26. juuni 2008
↑ Emma Brockes: 'I gambled on my talent' The Guardian, 1. oktoober 2008

Välislingid

[Moss-1] 1,0 ^1,1 Stephen Moss: Baton charged The Guardian, 6. juuni 2005

[2] Conductors, London Symphony Orchestra koduleht.

[3] Mia Farrow mourns the death of adopted daughter Lark Previn on Christmas Day

[4] Tim Ashley: LSO/Previn/Mutter (Barbican, London)] The Guardian, 26. juuni 2008

[5] Emma Brockes: 'I gambled on my talent' The Guardian, 1. oktoober 2008

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]