Anatoomianomenklatuur
 |
Anatoomianomenklatuur ehk rahvusvaheline anatoomianomenklatuur on inimese ja loomade osade (tänapäeval ladinakeelsete) nimetuste (anatoomia terminite) süsteem, mille eesmärk on ühene vastastikune mõistmine erialainimeste vahel.
Vanaajast saadik on püütud anatoomia nomenklatuuri luua, kuid selle tagajärjel kujunesid samade kehaosade jaoks erinevad nimetusi. Peale selle saab kehaosasid, eriti lihaseid erinevalt jaotada. Nii näiteks defineeritakse mõnes nomenklatuuris reienelipealihas nelja lihase koondnimetusena, kuna aga teistes, uuemates lihastes peetakse reienelipealihast üheksainsaks lihaseks nelja alguskoha ja kinnituskohaga.
Vanaaja meditsiinis kasutati peamiselt vanakreeka- ja ladinakeelseid nimetusi. Araabia meditsiini mõjul tekkis keskajaks vanakreeka-, ladina-, araabia-, süüria- ja heebreakeelsete terminite segadik. Andreas Vesalius, kes vastustas araabiapäraseid sõnu, viis 16. sajandil läbi ladina keelel ja ladinapärastatud vanakreeka keelel põhineva põhjapaneva reformi anatoomiasõnavaras. Ladina keel oli keskajal üldine ülikoolikeel.[1] Tänapäeva anatoomia nomenklatuurid kasutavad ikka veel ladina keelt, mille kui surnud keele eeliseks on, et ta enam ei muutu. Meditsiiniline ladina keel siiski muutub mõnevõrra inglise keele mõjul. Nii näiteks asendatakse ae ja oe e-ga (näiteks taenia ('pael') → tenia, oesophagus ('söögitoru') → esophagus).
Tänapäeval on umbes 8000 anatoomilist nimetust, mis on kokku pandud umbes 600 sõnast, millest 400 on ladina ja 200 vanakreeka päritolu. Neid nimetusi käsitatakse sõltumatult päritolust reeglina ladina kujudena ja käänatakse ladinapäraselt. Tavaline hääldus vastab hilisladina hääldusele: c hääldatakse eesvokaalide (e, i, ae, oe, y) ees [ts], mujal [k].
Nomenklatuurid
[muuda | muuda lähteteksti]Nimetuste ühtlustamiseks on koostatud mitu reegliraamatut. Kahtluse korral tuleb põhimõtteliselt järgida uuemaid juhendeid, aga mõnikord kohtab ka vanu definitsioone. Inimese anatoomia nomenklatuurid on:[2]
- Baseli Nomina Anatomica (eesti k Baseli anatoomianomenklatuur) (BNA) aastast 1895
- Jena Nomina Anatomica (eesti k Jena anatoomianomenklatuur ) (JNA) aastast 1935
- Pariisi Nomina Anatomica ehk Nomina Anatomica (eesti k Pariisi anatoomianomenklatuur ) (PNA) aastast 1955
- Terminologia Anatomica aastast 1998 (praegu kehtiv).
- 1967. aastal kinnitati Pariisis veterinaaranatoomia nomenkaltuur (Nomina Anatomica Veterinaria), lühend NAV; ladina keeles)[3]
- 1988. aastal võttis Anatoomilise Terminoloogia Föderatiivne Komitee (akronüüm FCAT) (USA) vastu inimese anatoomia terminoloogia (Terminologia Anatomica, lühend TA; ladina keeles)
Veterinaaranatoomia nomenklatuurid on:[2][4]
- Nomina Anatomica Veterinaria (NAV) aastast 1967
- Nomina Anatomica Veterinaria (NAV) 2. trükk aastast 1972
- Nomina Anatomica Veterinaria (NAV) 3. trükk aastast 1983[5]
- Nomina Anatomica Avium (NAA) aastast 1993 [6]
- Nomina Anatomica Veterinaria/Nomina Histologica/Nomina Embryologica Veterinaria aastast 1994
- Nomina Anatomica Veterinaria (NAV), 4. trükk aastast 1994[7]
- Nomina Embryologica Veterinaria, 2. trükk, aastast 2003[8]
- Nomina Anatomica Veterinaria (NAV) 5. trükk, aastast 2005[9]
- Nomina Anatomica Veterinaria (NAV) 5., täiendatud trükk, aastast 2012[4]
Anatoomiaterminite ühtlustamine oli muutunud vajalikuks, sest keskajast saadik oli ühe ja sellesama struktuuri kohta kujunenud palju (kuni 20) erinevaid termineid; kokku oli neid umbes 50 000. Aastal 1895 Saksa Anatoomiaseltsi eestvõttel kasutusele võetud BNA püüdis seda tendentsi peatada[1]: järele jäi 5528 terminit. Aastal 1955 kasutusele võetud PNA oli võrdleva morfoloogia seisukohast samm tagasi, sest asenditähistused orienteerusid (nagu juba BNA puhul) jälle inimese püstisele asendile.
Teiste imetajate puhul oli PNA kasutatav ainult osaliselt. Sellepärast loodi 1955 töögrupp, mis töötas välja Nomina Anatomica Veterinaria. Selle esimene trükk ilmus 1968, praegu kehtib NAV-i 5. trüki (2005) parandatud redaktsioon, aastast 2012.[2][4]Veterinaaranatoomia nomenklatuur langeb inimese anatoomiaga suurelt jaolt kokku, nii et vastastikune arusaamine on tagatud, isegi selle hinnaga, et mõned nimetused on vähemõttekad. Näiteks musculus teres major (suur ümarlihas) on inimesel küll ümar, teistes imetajatel aga pigem paelakujuline, kuid kannab siiski sama nimi. Ainult anatoomilised asenditähistused on NAV-s ja PNA-s lahknevad. NAV-l on veel see eripära, et ta hoidub järjekindlalt eponüümide kasutamisest.
Paljude ehituslike eripärade tõttu ei saanud anatoomilist nomenklatuuri hõlpsasti üle kanda lindudele. Seetõttu loodi nende jaoks omaette nomenklatuur Nomina Anatomica Avium (NAA), mille praegu kehtiv, 2. trükk anti välja 1993.
Kokkulepped
[muuda | muuda lähteteksti]Kõik need reegliraamatud sätestavad üksmeelselt, et anatoomilised nimetused koosnevad alati vähemalt kahest osast, sageli kolmest, mõnikord isegi neljast. Üheosalised nimetused on ainult kehaosadel (näiteks caput (pea), collum (kael), thorax (rindkere) ning tähtsatel elunditel (näiteks cor (süda), cerebrum (suuraju), samuti mõnel teisel struktuuril (näiteks clavicula (rangluu), platysma (platüsm)).
Esimene nimeosa nimetab "ehitusrühma" (näiteks luu – os) või iseloomustab "ehitusvormi" (näiteks vagu – sulcus). Teine nimeosa annab lähema kirjelduse vormi, asendi, pikkuse, värvuse või mõne elundi juurde kuuluvuse kaudu. Kui need kaks nimeosa ei moodusta veel ühest nimetust, lisatakse täiendavaid nimeosi, mis sisaldavad edasisi koha-, suuruse- või järjekorramääranguid (eesmine, suur, teine jne).
Mõne sageli esineva struktuuri puhul lühendatakse sageli esimest nimeosa:
- a. – arteria (arter)
- art. – articulatio (liiges)
- b. – bursa (paun)
- for. – foramen (mulk)
- gl. – glandula (nääre)
- lig. – ligamentum (side)
- ln. – lymphonodus (lümfisõlm)
- m. – musculus (lihas)
- n. – nervus (närv)
- v. – vena (veen)
- proc. – processus (jätke)
- rec. – recessus (sopis)
- vag. – vagina (tupp)
Mitmuse puhul kahekordistatakse lühendi viimast tähte, näiteks mm. tähendab musculi (lihased), vv. venae (veenid), lnn. lymphonodi (lümfisõlmed).
| Ladina keeles | Lühend | Eesti keeles |
|---|---|---|
| angulus | nurk | |
| apertura | ava, apertuur | |
| arcus | kaar | |
| arteria | a. | arter |
| articulatio | art. | liiges |
| bursa | b. | paun, liigesevõidepaun, limapaun |
| canalis | kanal | |
| caput | (elundi või luu) pea | |
| cavitas | õõs | |
| collum | (näiteks luu) kael | |
| cornu | (elundi) sarv | |
| corpus | (elundi) keha | |
| crista | hari | |
| ductus | juha | |
| fastsia | sidekirme, fastsia | |
| fossa | auk, lohk, süvend | |
| foramen | mulk | |
| glandula | nääre | |
| gyrus | käär | |
| hiatus | lahi, lünk | |
| lamina | leste, plaat, kile, membraan | |
| ligamentum | lig. | side |
| lobus | sagar | |
| margo | serv, äär | |
| musculus | m. | lihas |
| nervus | n. | närv |
| nodus | nd. | sõlm |
| nucleus | ncl. | tuum |
| os | luu | |
| pars | osa | |
| plexus | põimik, närvipõimik, veenipõimik | |
| processus | proc. | jätke |
| radix | rad. | juur |
| ramus | r. | haru, luuharu |
| recessus | sopis | |
| septum | vahesein | |
| sinus | urge, siinus | |
| sulcus | vagu | |
| tendo | kõõlus | |
| tuber | köber | |
| tuberculum | tub. | köbruke |
| tuberositas | köprus | |
| vas | soon | |
| vena | v. | veen |
| Lateinisch | ladina keeles | eesti keeles |
|---|---|---|
| abdominalis | kõhu- | |
| acromialis | õlanuki- | |
| brachialis | õlavarre-, õla- | |
| costalis | roide- | |
| cranialis | kolju-, kraniaal-, kraanium- | |
| cysticus | sapipõie- | |
| dorsalis | selja- | |
| femoris | reie- | |
| fibularis | pindluu- | |
| gastricus | mao- | |
| hepatis | maksa- | |
| iliacus | niudeluu- | |
| lienalis | põrna | |
| palmaris | pihu- | |
| pectoralis | rinna- | |
| peroneus | pindluu- | |
| plantaris | talla- | |
| pulmonalis | kopsu- | |
| radialis | kodarluu- | |
| renalis | neeru- | |
| thoracicus | rindkere- | |
| tibialis | sääreluu- | |
| transversus | ristikulgev, risti- | |
| ulnaris | küünarluu- | |
| vertebralis | lüli- |
| ladina keeles | lühend | eesti keeles |
|---|---|---|
| anterior | ant. | eesmine |
| ascendens | tõusev | |
| caudalis | kaudaalne | |
| cranialis | kraniaalne | |
| descendens | alanev | |
| dexter | dext. | parem, parempoolne |
| dorsalis | dors. | selgmine |
| externus | ext. | välimine |
| inferior | inf. | alumine |
| internus | int. | sisemine |
| lateralis | lat. | külgmine |
| longitudinalis | piki- | |
| maximus | max. | suur |
| medialis | med. | keskmine |
| medius | keskne | |
| minimus | min. | väike |
| posterior | post. | tagumine |
| profundus | prof. | süva |
| sinister | sin. | vasak, vasakpoolne |
| superior | sup. | ülemine |
| superficialis | superf. | pindmine |
| ventralis | ventr. | kõhtmine |
Teises ja kolmandas tabelis toodud ladinakeelsete omadussõnade vorm sõltub nimisõna soost ja arvust. Muutub sõnalõpp. Siin on antud ainsuse meessoo vorm. Näiteks sõna medius naissoovorm on media, kesksoovorm medium.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Anatoomia
- Anatoomilised asenditähistused
- Terminologia Anatomica
- SNOMED CT Süstematiseeritud meditsiiniline terminoloogia (Systematized Nomenclature of Medicine)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Heiner Fangerau (toim). Medizinische Terminologie, 3. trükk. Lehmanns Media 2008, ISBN 978-3-86541-297-3
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Ernits, Nahkur 2013:14
- ↑ Ernits et al 2013
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2013. Vaadatud 26. mail 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Council of Biology Editors 1994:454
- ↑ http://www.oucom.ohiou.edu/dbms-witmer/Downloads/1993_Baumel_&_Witmer_NAA-2_Osteologia.pdf
- ↑ Hutchinson,Greider 2002:90
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2013. Vaadatud 26. mail 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 31. oktoober 2007. Vaadatud 26. mail 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Veebiversioon (vaadatud 24.05.2013) (pdf)
- Julian J. Baumel toim., Handbook of Avian Anatomy : Nomina Anatomica Avium (Publications of the Nuttall Ornithological Club), No 23, Harvard Univ Nuttall Ornithological; 2 ed, 1993, ISBN 978-1877973345
http://www.oucom.ohiou.edu/dbms-witmer/Downloads/1993_Baumel_&_Witmer_NAA-2_Osteologia.pdf Veebiversioon (vaadatud 26.05.2013)] (pdf)
- Council of Biology Editors, Style and Format: The Cbe Manual for Authors, Editors, and Publishers, 6 ed, 1994, ISBN 0-521-47154-0.
Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 26.05.2013)
- Ian Whitmore (toim). Terminologia Anatomica. International Anatomical Terminology, Thieme: | Stuttgart 1998, ISBN 3-13-114361-4
- Barbara Hutchinson, Antoinette Greider. Using the Agricultural, Environmental, and Food Literature, Marcel Dekkar Inc, 2002, ISBN 08247-0800-8.
Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 26.05.2013)
- Nomina Embryologica Veterinaria, 2nd ed, Prepared by the International Committee on Veterinary Embryological Nomenclature (I.C.V.E.N.)
and authorized by the General Assembly of the World Association of Veterinary Anatomists (W.A.V.A.), 2003,[ http://www.wava-amav.org/Downloads/nev_2006.pdf Nomina Embryologica Veterinaria, 2nd ed 2003 Veebiversioon (vaadatud 26.05.2013)] (pdf)
- Wolfgang Dauber, Heinz Feneis. Feneis' Bild-Lexikon der Anatomie, 9. trükk, Thieme: Stuttgart 2005, ISBN 3-13-330109-8
- Laine Trapido. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0.
- Nomina Anatomica Veterinaria, 5th ed, Prepared by the International Committee on Veterinary Gross Anatomical Nomenclature (I.C.V.G.A.N.)
and authorized by the General Assembly of the World Association of Veterinary Anatomists (W.A.V.A.), 2005,Nomina Anatomica Veterinaria, 5th Edition 2005 Veebiversioon (vaadatud 26.05.2013) (pdf)
- Nomina Anatomica Veterinaria, 5th revised ed, Prepared by the International Committee on Veterinary Gross Anatomical Nomenclature (I.C.V.G.A.N.)
and authorized by the General Assembly of the World Association of Veterinary Anatomists (W.A.V.A.), 2012, http://www.wava-amav.org/Downloads/nav_2012.pdf Veebiversioon (vaadatud 26.05.2013)] (pdf)
- Enn Ernits, Esta Nahkur. Koduloomade anatoomia: Kõrgkooliõpik, Tartu: Halo 2013, lk 14, ISBN 978-9949-426-28-8
Lisalugemist
[muuda | muuda lähteteksti]- Anatomical terminology, with special reference to the (BNA), Barker Lewellys Franklin, Philadelphia P.Blakiston`s son &co., 1907, veebiversioon (vaadatud 01.06.2013)
- Oskar Schaller, Gheorghe M. Constantinescu, Illustrated veterinary anatomical nomenclature, Enke Verlag, 2007, ISBN 978-3-8304-1069-0.
- Google`i raamatu veebiversioon (vaadatud 26.05.2013)
- Julian J. Baumel, Nomina Anatomica Avium An Annotated Anatomical Dictionary of Birds, Academic Press 1979, veebiversioon (vaadatud 26.05.2013)