Altinum

Rooma riigi ida–läänesuunalise tee decumanus riismed

Altinum (tänapäeval Altino, Quarto d'Altino linna üks osa) oli antiikne venetide rannikulinn, mis asus tänapäevasest Treviso linnast 15 kilomeetrit kagus, laguunide ääres. Mainitud rahva elukoha äärealal, Sile jõue suudmes, asunud linna hävitas esmalt Attila aastal 452 ning seejärel hülgasid selle järk-järgult ka allesjäänud elanikud. Elanikud otsisid pelgupaika laguuni saartelt (näiteks Torcellolt ja Buranolt) piirkonnas, kuhu hiljem rajati Veneetsia.

Altinumi võib pidada ka ainsaks suureks Rooma-aegseks linnaks Põhja-Itaalias (ja üheks väheseks selleaegseks linnaks Euroopas), mida ei ole enda alla matnud keskaegsed ega tänapäevased linnad.

Tänapäeval elab Altinos ligikaudu 100 elanikku ja seal asub ka ajaloomuuseum.

Ajalugu

Leitud nekropol ja venetite hauakirjad näitavad, et Altinumi kohal asus mingit sorti keskus juba nii vara kui 5. sajandil eKr. Ent piirkonnast on leitud inimasustuse jälgi juba ka 6. aastatuhandest eKr.

Piirkonna tähtsus kasvas kui sealsed alad said osaks Rooma keisririigist – täpsemalt siis kui valmis asulat läbinud Adriat Aquileia linnaga ühendav tee Via Annia (aastal 131 eKr). Rooma riigi vabariigi ajajärgu lõpuks sai Altinumist linn ehk municipium, mille kodanikud kuulusid roomlaste Scaptia jaotusse. Augustus ja tema järglased muutsid asula veelgi tähtsamaks, ehitades ligikaudu 500 kilomeetri pikkuse tee Via Claudia Augusta, mis algas Altinumist ja jõudis Bodeni järve kaudu välja Doonaust kirdes asuva piirini (limes).

See tõi kaasa Altinumi arvestatava strateegilise ja kaubandusliku olulisuse ja piirkonna suhteliselt pehme kliima (arvestades selle põhjapoolset asukohta) viis selliste villade ehitamiseni, mida luuletaja Martialis võrdles Baiae piirkonna villadega. Strabon kirjutas Altinumist järgmist: "ka Altinum on soos, sest see osa, mille ta enda alla võtab, sarnaneb Ravennaga", vett täis linnaga, mille kanaleid ujutasid üle tõusud ja mõõnad; "need linnad on niisiis suuremalt osalt soodega ümbritsetud ja seega üleujutustest sõltuvad".

Aastal 169 suri linnas Vana-Rooma keiser Lucius Verus.

5. sajandiks oli Altinumist saanud piiskopkonna asukoht ja sealne esimene piiskop oli Heliodorus. Aasta 452 paiku vallutas hunnide Attila linna ja põletas selle ning mitmed teised lähedalasuvad linnad maha. Altinumi põgenikud asusid elama laguunide saartele, moodustades asundused, mis said lõpuks tuntuks Veneetsiana. Aastal 568 vallutasid linna langobardid, kelle ülemvõim tõi kaasa veelgi suurema emigreerumise Veneta laguuni saartele. Katoliiklik piiskopkond viidi Altinumist laguuni Torcello saarele üle 647. aastal.

Vahemikus 10.–11. sajandini jäeti Altinum täielikult maha. Uus asustus tekkis 15. sajandil ja sellest on saanud praegune Altinumi lähedal asuv Quarto d'Altino. Viimatimainitud linna praegune osa (frazione) Altino rajati 19. sajandil.

Linnaplaani taasavastamine

Tänu juhuslikult välja tulnud leidudele ei olnud mälestus linna asukohast kunagi täielikult kadunud. Endist linna oli ka kasutatud kui kohta, kust saadi ehitusmaterjali Torcello, Veneetsia ja teiste laguuni piirkondade rajamiseks. Lõpuks vajus Altinumist alles jäänu soise piirkonna mutta ja varemeid ei olnud enam palja silmaga näha.

Ajaloolisi ja arheoloogilisi uuringuid hakati tegema peamiselt alles pärast seda, kui soo 20. sajandi alguses kuivendati. Piirkonnas on tehtud arheoloogilisi väljakaevamisi, pinnaseuuringuid ja vaatlusi õhust ning sel viisil on suudetud teha kindlaks mõnegi linnahoone asukoht: leitud on osa kaitsvast ringmüürist, värav, eramajad, osa sadamasilla piirkonnast ja lõigud linna viivatest avalikest teedest.

Aastatel 2008–2009 uuriti piirkonda uuesti koos 2007. aasta põua, mil maisi- ja sojaoaväljadel olnud jäljed paljastasid töödeldava pinna all olevate müüritiste ja alusmüüride olemasolu, ajal tehtud tavaliste ja infrapunafotode kombinatsiooni abil. Traditsiooniline Rooma asendiplaan (mis Altinumi puhul hõlmas ka linna laguuniga ühendavat kanalit) ja teatrite ning teiste ühiskondlike hoonete äratuntavad piirjooned võimaldasid Andrea Ninfol ja tema kolleegidel Padova Ülikoolist valmistada linna topograafiline kaart ning teha sealsete kanalite ja soist keskkonda kuivendanud lüüside üksikasjaliku rekonstruktsiooni.

Välislingid

• Richard Stillwell, ed. Princeton Encyclopedia of Classical Sites, 1976: "Altinum (Altino), Veneto, Italy"
• Ancestor city of Venice unearthed