Alpes Poeninae

Alpes Poeninae, ka Alpes Graiae, oli väike Alpiprovints Rooma keisririigis, üks kolmest sellisest provintsist Lääne-Alpides Itaalia ja Gallia vahel. See koosnes Valle d'Aosta piirkonnast (Itaalia) ja Valais' kantonist (Šveits).

Selle tugevaim põlishõim olid salassid. Nende territooriumi annekteeris keiser Augustus aastal 15 eKr. Selle peamine linn oli Augusta Praetoria Salassorum (Aosta).

Etümoloogia

Provints sai nime poeninus mons järgi, Suure Sankt Bernhardi kuru Rooma nimi. Kuru lähedal oli Jupiter Poeninuse pühamu.

Kuna nimi Poeninus on sarnane sõnaga Poenus (ladina: "kartaagolane"), järeldasid mõned Rooma autorid, et Kartaago kindral Hannibal ületas selle osa Alpidest oma kuulsal Itaalia-retkel aastal 218 eKr, kasutades kas Suurt või Väikest Sankt Bernhardi kuru. Rooma ajaloolane Titus Livius selgitab, et Poeninus oli tegelikult vigane Penninus, kohaliku hõimu poolt kummardatud jumaluse nimi. Livius lisab, et oli ebatõenäoline, et Hannibal valis sellise põhjapoolse marsruudi, kuna need kõrged mäekurud olid sel ajal ligipääsmatud. Tacitus mainib Alpes Poeninaed seoses Otho liikumisega. Enamik ajaloolasi on Polybiuse sõnul ühel meelel selles, et Hannibali armee ületas Alpid seguuside piirkonna kaudu ja kuru on tänapäeval tuntud kui Montgenèvre.

Ajalugu

Pärast piirkonna vallutamist aastal 15 eKr liidendati see Reetiasse, suurde ringkonda, mis ulatus Kesk-Alpidest Doonauni. Rahvastikus oli arvukalt keldi hõime, sealhulgas nantuaadid ja seduunid Sankt Bernhardi kuru põhjaküljel ja salassid lõunaküljel.

Keiser Claudiuse ajaks (41–54 pKr) olid hõimud üldiselt romaniseeritud ja Vallis Poenina ringkond eraldati Reetia et Vindolicia provintsist. Vallis Poenina hõlmas enamuse orust Sankt Bernhardi kurust põhjas. Uus pealinna civitas rajati Octoduruse varemete kõrvale (civitas Vallensium, nüüd Martigny) ja elanikud nautisid vähemalt ladina õiguse kaitset. Vallis Poenina ringkond ühendati Alpes Graiae või Alpes Atrectianae ringkonnaga, moodustus Alpes Graiae et Poeninae provints.

3. sajandil pKr elas provintsis mitu senaatoriperekonda. Diocletianuse reformidega allutati provints Gallia diötseesile. Aastal 381 on mainitud piirkonna esimest piiskoppi, Theoduli. Pärast Lääne-Rooma keisririigi langust tungisid piirkonda burgundid ja liidendasid selle oma kuningriigiga. Aastal 574 tungisid sinna langobardid ja piirkond läks nende võimu alla. Rooma nimi ja piirid langesid unustusse ja Pimedal keskajal oli see Sapaudia osa.

Galerii

Amfiteater Martigny's
Rooma tee Martigny's
Amfiteatri jäljed Aostas
Aosta teater
Triumfikaar Aostas