Alkoholid
See artikkel räägib aineklassist; Apollinaire'i luulekogu kohta vaata artiklit Alkoholid (Apollinaire) |
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga.
Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'.
Alkohole
[muuda | muuda lähteteksti]Lihtalkoholid
[muuda | muuda lähteteksti]- Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH
- Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH
- Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH
- Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH
Mitmealuselised alkoholid
[muuda | muuda lähteteksti]- Glütserool, C3H5(OH)3
Nimetused
[muuda | muuda lähteteksti]-OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist.
Näiteks:
- CH3OH – metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga)
- CH3CH2OH – etanool
- CH3CH2CH2OH – propanool
- CH3CH2CH2CH2OH – butanool
–OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas.
Näiteks:
- HOCH2CH2OH – 1,2-etaandiool (etüleenglükool)
- HOCHCH2(OH)CHOH – 1,2,3-propaantriool (glütserool)
Keemilised omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega:
2CH3OH 2Li -> 2CH3OLi H2
Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid.
Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide.
CH3CH2OH HBr -> CH3CH2Br H2O