Algirdas

Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377. Algirdas oli tõenäoliselt viimane paganlik valitseja Euroopas, kuigi ta ise oli õigeusklik, jäi Leedu kuni 1387. aastani veel paganlikuks. Teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks.

Elulugu

Algirdas oli üks Leedu suurvürst Gediminase seitsmest pojast. Abieluga Viciebski vürsti tütre Mariaga, omandas ta viimase Viciebski vürsti surma järel 1320. aastal Viciebski vürstiriigi. Enne surma 1341 jagas Gediminas oma valdused poegade vahel, jättes noorimale pojale Jaunutisele pealinna Vilniuse ja nominaalse esimuse. Koos oma venna Žemaitija Kęstutisega ajas Algirdas 1345 vähevõimeka Jaunutise Vilniusest välja ning kuulutas end suurvürstiks.

Algirdas valitses tegelikult oma venna Kęstutisega, Algirdas jagas oma valdused Kęstutisega niimoodi ära, et Algirdast mainitakse üksnes idaslaavi allikates (slaavipärase nimekujuga Olgierd), lääne kroonikates aga on juttu ainult tema vennast. Kęstutis valitses riigi lääneosas ja võitles Saksa Ordu vastu, korraldas 1345 sõjakäigu Vana-Liivimaale.

Algirdas aga sõdis lõunas sõdis edukalt tatarlastega, ta liidendas ka eduka Siniste Vete lahingu järel (1362) suurvürstiriigiga Tšernigov-Severskimaa, Volõõnia, Podoolia ja Kiievimaa, luues Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi impeeriumi, mis ulatus Läänemerest Musta mereni ja 50 miili kaugusele Moskvast ning oli üks Euroopa suuremaid riike. Valduste laienemise järel Dnepri ülem- ja keskjooksul asuvate alade üle moodustus järgnevaks 200 aastaks piir Leedu ja hilisema Poola-Leedu riigi ning Kuldhordi ja hilisema Krimmi khaaniriigi vahel. Tema võidud on pandud tema erakordse poliitilise tarkuse arvele, mille üheks avalduseks on ilmselt ka võimu jagamine venna Kęstutisega, kes osutus samuti võimekaks riigimeheks.

Püüdes takistada Moskva vürstiriigi tugevnemist, toetas ta Tveri vürste ja korraldas kolm sõjakäiku Moskva vastu (1368, 1370, 1372). Aastal 1370 sai ta Saksa ordult lüüa.

Algirdas maeti paganliku kombe kohaselt tänapäeva Jauniūnai valla aladel.

Isiklikku ja järglased

Leedu suurvürstid kasutasid vastavalt poliitilisest vajadusest, vajaliku usutunnistuse järgset ristimist ning seejärel kasutasid ka vastavaid (ristimisjärgseid) nimesid (paganlik õigeusu katoliku). Lisaks erinevatele ristinimedele on nende nimekujud erinevad riigiti (Leedu, Poola, Valgevene või Vene ajalookirjanduses).

Vanemad

Isa: Gediminas (leedupäraselt Gediminas; valgevene Гедзімін / Hiedzimin; u 1275–1341), Leedu suurvürst 1316–1341
Ema: Jewna^[küsitav] (en) ^[1] (? – 1344), Polotski vürstiriigi vürst Ivani tütar

Vennad

Manvydas (leedu Manvydas, poola Monwid, vene keeles Монтивид (u 1288–1348), Kernavė ja Słonimi 1341–1342 vürst
Kęstutis (leedu Kestutis, poola Kiejstut; valgevene Kejstut (Кейстут), ristinimi Aleksander) 1297 – 15. august 1382 Kreva), Trakai vürst, Leedu suurvürst 1381–1382
Narimantas, Narymunt (leedu Narimantas, ristinimed Gleb, Dawid) u 1300 – 2. veebruar 1348), Pinski 13??–1348, Połacki ja Navahradaki vürst
Jaunutis (leedu Jaunitis, valgevene Jaunut Яўнут; ristinimi Ioann, Iwan) u 1300 – pärast 1366), Leedu suurvürst 1341 – 1345, Izjaslavi vürst 1346 – 1366
Karijotas (leedu Karijotas, poola Koriat, ristinimi Mihhail) u 1300 – u 1362), Navahradaki vürst 1341–1347
Liubartas (leedu Liubartas, poola Lubart, ristinimi Dmitri) u 1300 – 1384), Połacki 13??–1342, Vladimir-Volõõnia, Lutski 1340–138?, Volõõnia 1340–1349, 1350–1366, 1371–1383 vürst, Galiitsia valitseja 1340–1349
Witowt (? – 1337), Trakai vürst

Õed

Maria Litewska (u 1300 – 1349), Leedu vürstinna
Aldona (Anna; pärast 1309 – 26. mai 1339), Leedu vürstinna, Poola kuninganna 1333–1339, abielus Kazimierz III Suurega (1310–1370) Poola kuningas aastail (1333–1370), Piastide dünastiast.
Damilla (Elzbieta; 14. sajand – 1364), Plotski vürstinna
Eufemia (14. sajand – 5. veebruar 1342), Galiitsia ja Vladimir-Volõnski-Galiitsia vürstinna
Augusta-Anastazja (Anastazja; 14. sajand – 11. märts 1345), Vladimir-Moskva suurvürstinna

Abikaasad

Viciebski Maria (eluaastad, ? – 1346), abiellus 1318
Tveri Juliana (Uljana) (u 1325 – 1392), abiellus 1350

Pojad

Vitebski Mariaga:

Polotski Andrei (leedu k. Andrius Algirdaitis, poola Andrzej (Wigund; (1325–12. august 1399 Vorskla jõe lahing); ristitud Moskvas 1342), Polotski vürstiriigi 1342–1387 ja Pihkva vürst 1341–1343, 134?–1348, 1377–1379, 1394–1396
Brjanski Dmitri (leedu k. Dmitrijus Algirdaitis, poola Demetriusz I Starszy, Dymitr Starszy Olgierdowic) (1327 – 12. mai 1399 Vorskla jõe lahing), Trubtševski 1357–1399, Brjanski vürstiriigi 1357–1379, Starodubi 1370–1399, Drucki 13??–13?? vürst; Trubetskoide suguvõsa asutaja
Konstanty (leedu k. Konstantinas Algirdaitis (14. sajand – enne 30. oktoobrit 1390), Czartorysk vürst
Wlodzimierz (leedu k. Vladimiras Algirdaitis, poola Włodzimierz Olgierdowic) (14. sajand – pärast oktoobrit 1398), Kiievi (1377–1395), Kapyli ja Słucki (1395–1399) vürst
Fiodor (Theodore; 14. sajand – 1399), Rõlski 1370–1399, Ratnie 1387–1394 ja Brjanski 1393 vürst

Tveri Julianaga:

Jogaila (leedu Jogaila, poola Władyslaw II Jagiełło) (u 1351 – 1. juuni 1434 Gródek Jagielloński), Leedu suurvürst 1377–1381, 1382–1392, Poola kuningriigi kuningas Władyslaw II Jagiełło 1386–1434
Skirgaila (leedu k. Skirgaila, poola Skirgiełło, Skirgiełło Olgierdowic, ristinimi Iwan) u 1354 – 11. jaanuar 1397 Kiiev), Trakai 1382–1395 ja Kiievi 1395–1397 vürst, Leedu regent
Kaributas (leedu k. Kaributas, poola Korybut Dymitr (Dymitr), vene k. Корибут Ольгердович) sünd pärast 1350 – surn pärast 1404), Novgorod-Severski vürst 1386–1392/93
Lengvenis (leedu k. Lengvenis Algirdaitis, poola Lingwen, ristinimi Szymon, vene k. Лугвений) 14. sajand – pärast 19. juunit 1431), Mscisłaŭ vürst (1392–1431), Novgorodii vürst (1389–1392) ja (1407–1412)
Karigaila (leedu k. Karigaila, poola Korygiello, Korygiełło, ristinimi Kazimierz), vene k. Каригайло) pärast 1350 – 1390), Mscisłaŭi vürst, regent
Vygantas (leedu k. Vygantas, poola Wigunt, ristinimi Aleksander, vene k. Виганд Ольгердович) pärast 1350 – 28. juuni 1392), Kernavė vürst
Švitrigaila (leedu Švitrigaila, Svitrigaylo, poola Swidrygiello, ristinimi Lev ja Boleslaw); u 1370 – 10. veebruar 1452 Lutsk), Viciebski 1392–1393, 1430–1436, Podoolia 1400–1402, Novgorod-Siverski 1404–1408, 1420–1438, Tšernigivi 1419–1430 vürst, Leedu suurvürst 1430–1432, Volõõnia valitseja 1437–1452

Tütred

Fiedora (sündinud 14. sajandil)
Nowosielska (14. sajand – ?)
Agrypina (Maria; 14. sajand – 1393)
Kenna (Joanna; u 1350 – 27. aprill 1368), Słupski vürstinna
Helena (pärast 1350 – 15. september 1438), Borowsko-Sierpuchowski ja kolmandiku Moskva vürstiriigi vürstinna, Volotski ja Rževi 1389–1405 ning Gorodetsi ja Uglitši 1405–1410 vürstinna
Maria Litewska (pärast 1350 – ?), Leedu suurvürstitar
Wilheida (Katarzyna; pärast 1350 – pärast 4. aprilli 1422), Leedu suurvürstitar
Aleksandra (pärast 1350 – 19. juuni 1434), Czerski, Rawski, Sochaczewski, Plotski, Gostyńi, Płoński, Wiski, Kujaavia ja Belski vürstinna
Jadwiga Oswiecimska (pärast 1350 – pärast 1407), Oswiecimi vürstinna 1395/1396–1405

Vaata ka

Eelnev Jaunutis	Leedu suurvürst 1345–1377	Järgnev Jogaila

Viited

↑ [1]

[1] [1]

[1]