Alfred Vaga
Ilme
Alfred Vaga (ka Waga; 11. mai 1895 Tallinn – 24. aprill 1980 Buenos Aires, Argentina) oli Eesti kunstiajaloolane ja -kriitik.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Alfred Vaga tegutses aastatel 1921–1926 ja 1934–1944 Tallinnas vabakutselisena. Aastatel 1926–1928 töötas ta Tallinnas Eesti Muusikamuuseumi kunstiosakonnas korraldajana.[1]
1944. aastal põgenes ta suure põgenemislainega Saksamaale, siirdus sealt hiljem Taani ja seejärel Argentinasse.[1]
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- Johann Köler : avec un résumé en français : mit einem deutschen Referat. Tartu : Loodus, 1931. – 62 lk.
- Eesti kunsti ajalugu. Esimene osa, Keskaeg : mit einem deutschen Referat: Kunstgeschichte Estlands I : Mittelalter. Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, 1932. – 357 lk.
- Ferdi Sannamees : avec un résumé en français. Tartu : Loodus, 1937. – 142 lk.
- Aleksander Uurits. Tallinnas : Kultuurkoondis, 1938. – 61 lk.
- Ants Laikmaa. Tallinnas : Kultuurkoondis, 1938. – 83 lk.
- Nikolai Triik. Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939. – 174 lk. (Eesti kunsti suurmehi ; nr. 1)
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema üks vend oli kunsti- ja arhitektuuriajaloolane Voldemar Vaga ja teine vend oli botaanik August Vaga.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996. Lk 559
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Mari Nõmmela. Miks ei järgnenud Alfred Vaga raamatule "Eesti kunsti ajalugu I" teist ja kolmandat osa? // Tuna 4 (2002).
- Mari Nõmmela. Uusi andmeid Alfred Vagast. // Aeg ja lugu. Scripta etnologica 5 (2003).
- Mart-Ivo Eller. "Vaga, Alfred". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996, lk 559.
- Alfred Vaga. Oleviste Kiriku ehitusloost. Nool (Tartu), 15. august 1931.