Aleksandr Nevzorov

See artikkel räägib teleajakirjanikust ja poliitikust; õigusteadlase kohta vaata artiklit Aleksandr Nevzorov (õigusteadlane)

Aleksandr Nevzorov (vene keeles Александр Глебович Невзоров; sündinud 3. augustil 1958 Leningradis) on endine vene teleajakirjanik, Riigiduuma saadik, praegu publitsist.

Töötas aastatel 1983–1993 Leningradi Televisioonis, oli 1987–1993 populaarse telesaate "600 секунд" ("600 sekundit") saatejuht. 1991. aasta jaanuaris kajastas oma saadetes Leedu sündmusi suurriiklikest ja šovinistlikest seisukohadest lähtuvalt ning tegi sel teemal dokumentaalfilmi "Наши" ("Naši"/"Meie omad").^[1] Oli – enda sõnade kohaselt – augustiputši korraldajate (GKTšP) pooldaja^[2]. Moodustas 1991. aasta sügisel liikumise Naši (mitte segi ajada Putini poliitikat toetava liikumisega Naši, mis asutati 2005. aastal)

On esinenud Vladimir Putini režiimi kritiseerijana.^[viide?]

3. juunil 2022 teatati, et Nevzorov sai Ukraina kodakondsuse.^[3]

Filmid

1991 – "Наши"^[4]^[5]
1995 – "Чудотворная" ("Imettegev"; sündmused oktoobris 1993)^[6]
1995 – "Повар" ("Kokk"; film inimsööjast Kuzikovast)
1995 – "Ад" ("Põrgu"; film Tšetšeenia sõjast)^[7]
1997 – "Чистилище" ("Puhastustuli") – lavastaja, stsenarist, filmiprodutsent^[8]
2005 – "Лошадиная энциклопедия" ("Hobuste entsüklopeedia") – režissöör, stsenarist
2006 – Методика Nevzorov Haute École Aluspõhimõtteid – Tootmine «NEVZOROV HAUTE ÉCOLE»
2008 – "Лошадь распятая и воскресшая" ("Hobune ristil ja ülestõusnud"; dokumentaalfilm) – režissöör, stsenarist
2010 – "Lectio Equaria Palaestra" ("Maneežihobuse lugemine") – Venemaa, režissöör

Viited

Välislingid

A. Nevzorovi YouTube kanal.

[1] "Наши" ("Naši"/"Meie omad").

[2] ttps://www.fontanka.ru/2015/08/19/135/

[3] Міграційна служба підтвердила, що Президент надав українське громадянство Невзорову, Ukrinform, 3. juuni 2022

[4] Невзоров. НАШИ

[5] 600 секунд 23.01.1991г. (Паноптикум. Наши, ч.3 Надежда)

[6] А Невзоров Дикое поле 12 Чудотворная

[7] Невзоров. Геранбойский батальон. Карабах. АД. Чечня.

[8] Фильм Александра Невзорова «Чистилище».

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]