Ajude äravool

Ajude äravool on kõrgelt kvalifitseeritud ja teadmistega tööjõu lahkumine organisatsioonidest, majandussektoritest ja/või geograafilistest piirkondadest teistesse ettevõtetesse, valdkondadesse või piirkondadesse. Seega on tegu töörände alaliigiga. Enamasti käsitletakse ajude äravoolu selle geograafiliises kontekstis (kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu emigratsioon): ränne toimub tavaliselt elatustasemest lähtuvalt vähem arenenud piirkondadest arenenumatesse piirkondadesse ja riikidesse.

Hiinat ja Indiat peetakse arvuliselt suurima riigist välja toimuva ajude äravooluga riikideks maailmas. Üheks peamiseks "võitjariigiks" seoses ajude äravooluga peetakse Ameerika Ühendriike, kuhu rändab spetsialiste igalt poolt maailmast. Samas võib ajude äravool kujutada ohtu arenenud riikidele, see põhjustab ka konkurentsi kvalifitseeritud tööjõu nimel. Ajude äravool on iseloomulik ka endistele idabloki riikidele Ida-Euroopas, Eestist hoogustus see seoses Euroopa Liiduga liitumisega 2004. aastal. Ajude äravoolu peetakse tihti emigratsioonimaale negatiivseks nähtuseks, mille vastu on mõistlik nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil tegutseda. Ajude äravooluga kaasnevaks negatiivseks aspektiks võib olla nn ajude raiskamine (brain waste) – see on olukord, kus kõrgemalt haritud tööjõud lahkub majanduslikult arenenumasse riiki ning töötab seal madalamat kvalifikatsiooni nõudvatel ametitel, kuna see võimaldab paremat palka teenida.

Ajude äravool on samas mõistetav inimressursi ekspordina. Tihti saadavad võõrsile tööle läinud töölised osa teenitud rahast tagasi kodumaale ning panustavad seeläbi kodumaa majandusse. Samuti võib ajude äravooluga kaasneda ringmigratsioon (circular migration), mille käigus välismaale läinud töölised tulevad hiljem tagasi kodumaale või hakkavad elama kahes riigis või piirkonnas. Seeläbi võib esialgu tööjõudu kaotanud piirkond hiljem kasu saada läbi võõrsil omandatud väliskogemuse.

Etümoloogia

Mõiste "ajude äravool" (brain drain) leidis tõenäoliselt esimest korda tööjõu rände kontekstis kasutamist 1950. aastate alguses Londoni Kuningliku Seltsi esindaja poolt, kes viitas väljendiga haritud tööjõu liikumisele sõjajärgsest Euroopast Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Vastandtähendusega sõnana võeti hiljem kasutusele mõiste "ajude juurdevool" (brain gain).

Liigitamine

Ajude äravoolu võib mitut moodi liigitada. Allpool on välja toodud üks võimalik kolmikjaotus:

• Organisatsiooniline: kvalifitseeritud tööjõu lahkumine firmadest (näiteks Yahoo), kui töötajad leiavad, et firmade juhtkonna valitud arendussuunad ja tegevus on neile vastuvõetamatud ning ei võimalda neil oma ambitsioone rahuldada. Tihti leiab organisatsioonilistel põhjustel töölt lahkunud tööjõud endale töö oma nõuetele vastavas organisatsioonis. Organisatsiooniline ajude äravool on samal ajal firmadevahelise kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu nimel toimuva konkurentsi põhjuseks ning tagajärjeks.

• Geograafiline: kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu liikumine ühest geograafilisest piirkonnast teise, ühest riigi administratiivpiirkonnast teise või riigist riiki. Enamasti põhjustavad seda liiki ajude äravoolu märgatavad erinevused elatustasemes või teenimisvõimalustes erinevate piirkondade vahel. Näiteks on USA kesklääne osariikide ülikoolides haritud tööjõu liikumine rannikupiirkondade suurlinnadesse ja linnastutesse. Eesti äärealade elanikkonna rohkearvuline koondumine keskustesse nagu Tallinn ja Tartu on samuti seda tüüpi ajude äravoolu näiteks.

• Sektoriline: oskustega tööjõu liikumine ühest majandussektorist teise. Sektorilise ajude äravoolu üheks põhjustajaks on konkurents kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu nimel avaliku ja erasektori vahel. Sektorilise ajude äravoolu näiteks võib pidada ka olukorda, kus mingi sektor kaotab tööjõu vananemise ja pensionile mineku tõttu tööjõudu. Selle näiteks on lääneriikides seoses beebibuumi ajal sündinute pensionile minekuga toimunud muutused. Ameerika Ühendriikides on beebibuumi ajal sündinute pensionile minek tekitanud tõsist tööjõu- ja talendipuudust avalikule sektorile, mida on raskendanud konkurents avaliku sektoriga väiksemaarvulise haritud noorema tööjõu pärast.

Näiteid ajaloost

• Juutide riigist väljasaatmine kesk- ja uusaegsete katoliiklike valitsejate poolt. Üheks näiteks on juutide väljasaatmine Hispaania kuningriigi aladelt 15. sajandi lõpul Aragóni Fernando ja Kastiilia Isabeli poolt. Seeläbi jäi Hispaania ilma paljudest pankuritest ja kaupmeestest.

• Hugenottide lahkumine Prantsusmaalt 17. sajandil katoliikliku valitseja tagakiusamise tõttu. Peamiselt mindi Ameerikasse või Euroopa protestantlikkesse riikidesse. Prantsusmaa kaotas seeläbi palju heal järjel maksumaksjaid.

• Teise maailmasõja eelne antisemitism, mille tagajärjel lahkusid Saksamaalt mitmed andekad teadlased ja kultuuritegelased.

• Teisele maailmasõjale järgnenud aastakümnel toimunud teadlaste lahkumine Euroopast Põhja-Ameerikasse. Sellest ajast pärineb ka mõiste ajude äravool (brain drain).

• Ida-Saksamaa ajude äravoolu kriis. 1950. aastatel pagesid paljud idasakslased Lääne-Saksamaale, nende hulgas haritlased ja teadlased. Mainitud ränne tekitas Ida-Saksa majandusele tõsiseid probleeme ning viis 1961. aastal Berliini müüri rajamiseni.

• Ida-Euroopa ajude äravoolu kriis, mis järgnes Nõukogude Liidu lagunemisele ning intensiivistus seoses tihenenud majandussidemetega Lääne-Euroopaga.

Ajude äravool Eestist

Ajude äravoolu on Eestis alates 1990. aastate algusest peetud oluliseks probleemiks. Teatav kvalifitseeritud tööjõu lahkumine kaasnes Nõukogude Liidu lagunemisega, mil paljud vene päritolu inimesed lahkusid Venemaale. Teise ajude äravoolu laine alguseks võib tinglikult lugeda Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal. On väidetud, et spetsialistide äravoolu palju ei esine, sest Eesti ei ole suuteline maailmatasemel spetsialiste tootma. Samas on vastu argumenteeritud, et Eestile on iga kõrge kvalifikatsiooniga töötaja riigi väiksuse tõttu väga oluline.