Ahelmurd
Ilme
Ahelmurd on matemaatikas avaldis kujul[1]
- ,
kus on täisarv ja ning on naturaalarvud. Jagatisi nimetatakse ahelmurru osajagatisteks.
Ahelmurdude tüübid
[muuda | muuda lähteteksti]Kui ahelmurru osajagatised moodustavad lõpmatu jada, nimetatakse ahelmurdu lõpmatuks ahelmurruks, kui osajagatiste jada on lõplik, siis räägitakse lõplikust ahelmurrust. Lõpmatut ahelmurdu, mille osajagatiste jada on perioodiline, nimetatakse perioodiliseks ahelmurruks.
Lähismurrud
[muuda | muuda lähteteksti]Ahelmurru lähismurdudeks nimetatakse jagatisi
kus ning täisarvud ja on defineeritud järgmiste 2. järku rekurrentsete valemite kaudu
mille algtingimuseks on , , , .
Ahelmurru väärtust on võimalik arvutada selle lähismurdude jada piirväärtusena.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (2002)