Abbeville

See artikkel räägib linnast Prantsusmaal Picardies; teiste samanimeliste asulate kohta vaata lehekülge Abbeville (täpsustus).

---

Abbeville
prantsuse Abbeville pikardi Advile
Pindala: 26,4 km²
Elanikke: 22 595 (1.01.2021)
Koordinaadid: 50° 6′ N, 1° 50′ E

Abbeville (hääldus abb'vill) on linn Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas Somme'i jõe ääres 19 km selle suudmest La Manche'i ääres põhja pool ning Amiens'ist 45 km edelas.

Abbeville asub viljakas orus ning on osalt ehitatud saarele ning osalt kummalegi poole jõge, mis alates linnast kuni suudmeni on kanaliseeritud.

Linna peetakse Picardie mereäärse osa keskuseks. Selle elanike arv oli 2009. aastal 24 325.

Asula lähedal asub Abbeville'i leiukoht, mille järgi sai nime Abbeville'i kultuur.

Abbeville'i plaan ja teda ümbritsevad vallad

Haldus

Abbeville oli endise Ponthieu provintsi halduskeskus. Praegu on ta üks kolmest Somme'i departemangu alamprefektuurist.

Ajalugu

Abbeville on üks vanemaid asulaid Prantsusmaa alal. Meie ajaarvamise esimestel sajanditel oli seal vanarooma koloonia Abbatis Villa.

Keskajal oli linn La Manche'i-äärne sadam. Rannaäärne ala on liiva tõttu Somme'i lahe arvel laienenud ning nüüd jääb meri 12 km kaugusele.

9. sajandil, mil Abbeville'i nime on esmamainitud, kuulus Abbeville Saint Riquier' abtkonnale, hiljem valitsesid seda Ponthieu krahvid.

Koos selle krahvkonnaga läks ta Alençoni ja teiste prantsuse suguvõsade valdusse ning hiljem Kastiiliale, kellelt ta abielu teel läks üle Inglismaa kuningale Edward I-le.

Prantslased ja inglased valitsesid Abbeville'is kordamööda kuni 1435, mil see Arrasi rahuga loovutati Burgundia hertsogile.

Aastal 1477 liidendas Abbeville'i Prantsusmaa kuningas Louis XI. 16. ja 17. sajandil oli ta kuninga suguvõsa kahe kõrvalharu käes, kuni see 1696 taasühendati krooniga.

Abbeville oli üsna tähtis 18. sajandil, mil Van Robais' kuninglik manufaktuur (üks esimesi suuremaid manufaktuure Prantsusmaal) tõi linna suure õitsengu, kuigi ka mõningased klassivastuolud. Sellest on kirjutanud teiste seas Voltaire. Ta kirjutas ka suurest sallimatusejuhtumist: seal hukati vaesunud aadlik Jean-François de la Barre jumalakartmatuse eest, kes olevat lihtsalt jätnud tervitamata protsessiooni Kristuse ihu ja vere püha puhul (tegelikult on asi keerulisem: mängus oli ka teotatud krutsifiks).

Elanike arv oli 1901. aastal 18 519, 1906. aastal 18 971 ja 1999. aastal 25 400.

20. sajandi alguses oli Abbeville tähtis tööstuskeskus. Peale vana rõivatööstuse tegeldi kanepiketruse, suhkrutööstuse, laevaehituse ja lukksepatööga. Elavalt kaubeldi viljaga, kuid sadam ei olnud suure käibega.

Saksa väed vallutasid linna 12. mail 1940, sundides liitlasi evakueerima suure osa vägedest Dunkerque'i lähedale.

Sakslased pommitasid linna ühe ööga peaaegu maatasa. Nüüd on linn uuesti üles ehitatud ning põhiliselt modernne. Linna pommitasid ka inglased.

Vaatamisväärsused

Kuni Teise maailmasõjani oli linn väga maaliline. Tänavad olid kitsad, majad puust, veidrate viilkatustega ja pimedate võlvkäikudega.

On siiski säilinud mõned mälestised, sealhulgas Püha Vulfrani kirik, mis ehitati 15.–17. sajandil (ehitamise aastana nimetatakse aastat 1488) ning oli varemgi tähtsaim kirik. Algset projekti lõpuni ellu ei viidud. Löövil on ainult kaks võlvikut ja koor on väga väike. Fassaad on uhkes gooti stiilis, äärtes on kaks gooti torni.

Abbeville'is oli teisigi vanu kirikuid ning raekoda 13. sajandist pärit kellatorniga. Vanadest majadest oli kõige tähelepanuväärsem François I maja 16. sajandist. Peaväljakul oli Alexandre Falguière'i loodud admiral Courbet' mälestussammas.

1752. aastal ehitati Bagatelle'i loss.

Linnas tegutses esiaja uurija Jacques Boucher de Perthes.

Majandus

Praegu on linna majanduse aluseks rõivatööstus ja suhkru töötlemine. Pruulitakse õlut, toodetakse vaipu.

Jõesadamal ei ole suurt tähtsust. Linn on taudteesõlm.

Sõpruslinnad

Abbeville'i sõpruslinnad on

• Árgos Kreekas
• Burgess Hill Suurbritannias.

Vaata ka

• Abbeville'i kultuur