Aadma mõis
Aadma mõis (saksa keeles Ahdma) oli mõis Käina kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Hiiu maakonda Hiiumaa valla territooriumile.
Mõisa keskus oli Aadma külas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aadma karjamõis eraldati Jakob Pontus Stenbocki (1744–1824) poolt[1] 1797. aastal Putkaste mõisast, moodustati Putkaste kolmest külast (Jausa, Männamaa ja Ühtri) ning Jakob Pontus Stenbock pantis 10. märtsil 1792 Putkaste koos Aadmaga karjamõisaga kuuekümneks aastaks Tallinna Kohtukoja nõunikule ja hilisemale Tartu Ülikooli viitse-kuraatorile Johann Friedrich Emmanuel Ungern-Sternbergile (1763-1825). Mõis kuulus seejärel Aderkasidele. Hiljem läks mõis Gernetite omandusse. 1882. aastal ostis Aadma mõisa Alexandrine von Richter. Tema järel kuulus mõis Pahlenitele.
20. sajandi alguseks oli Aadma mõis muutunud Vaemla mõisa kõrvalmõisaks.
Mõisakompleks
[muuda | muuda lähteteksti]Aadma mõisa peahoone ehitati ilmselt 1800. aasta paiku. Härrastemaja kujutas endast ühekorruselist poolkelpkatusega puithoonet.
Tänapäeval on hoone hävinud ning sellest on järel vaid mantelkorstna rusuhunnik.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Leo Tiik, Hiiumaast. Eriti Orjakust, Reigist ja Putkastest, Kassarimaa, nr. 32, lk 11, 1 detsember 2012
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Kirik: Käina
Mõisad: Aadma mõis | Orjaku mõis | Putkaste mõis | Vaemla mõis