5. oktoober
| << Oktoober >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 |
| 2024 | ||||||
5. oktoober on Gregoriuse kalendri 278. (liigaastal 279.) päev. Juliuse kalendri järgi 22. september (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1924 – Meremeeste Kodule pandi nurgakivi.
- 1934 – Riigikohus otsustas lõplikult, et Tallinna toomkirik kuulub riigile, jättes rahuldamata Tallinna Toompea saksa koguduse kaebuse.
- 1940 – ilmus nädalelehe Sirp ja Vasar esimene number.
- 1941 – Teine maailmasõda: Sõrve poolsaarel alistusid Saksa vägedele viimased Saaremaal vastupanu osutanud Nõukogude Liidu väeosad.
- 1992 – presidendivalimiste teise vooru Riigikogus võitis Lennart Meri.
- 1995 – lindiskandaal: eraturvafirma SIA läbiotsimisel leiti helilinte Edgar Savisaare vestlustest Tiit Vähi, Siim Kallase ja teiste poliitikutega.[1]
- 2014 – Tallinnas Toompeal Riigikogu hoone ees toimus kooseluseaduse vastaste meeleavaldus.[2]
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1789 – naiste marss Versailles'sse: pariislannad marssisid Versailles'sse nõudma Louis XVI-lt õigusi ja leiba.
- 1795 – Napoleon purustas rojalistide ülestõusu.
- 1864 – Kalkutas möllanud tsüklon hävitas peaaegu kogu linna: 60 000 hukkunut.
- 1886 – kullaleiukohta rajati Johannesburg.
- 1908 – Austria-Ungari annekteeris 1878. aastast vallutatud Bosnia ja Hertsegoviina vallandades sellega Bosnia kriisi.
- 1910 – Portugal kuulutati vabariigiks.
- 1911 – Itaalia-Türgi sõda: Itaalia vallutas osmanitelt Tripoli.
- 1914 – Prantsuse piloot Joseph Frantz tulistas maailma esimeses õhulahingus alla Saksa lennuki.
- 1915 – Bulgaaria astus Esimesse maailmasõtta.
- 1921 – Londonis asutati rahvusvaheline kirjanike organisatsioon PEN-klubi.[3]
- 1939 – kirjutati alla vastastikuse abistamise leping Läti ja Nõukogude Liidu vahel.[4]
- 1962 – Suurbritannias linastus esimene Bondi film "Dr. No".
- 1969 – BBC läks eetrisse esimese osa telesarjast "Monthy Pythoni lendav tsirkus".
- 1972 – Pariisis asutati Front national pour l'unité française ning selle esimeheks valiti Jean-Marie Le Pen.
- 1987 – NLKP Keskkomitee Poliitbüroo arutas internatsionalistliku kasvatuse olukorda Balti vabariikides. Koosolekut juhatas Jegor Ligatšov.[5]
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 5. oktoobril
- 1609 – Paul Fleming, saksa luuletaja
- 1713 – Denis Diderot, prantsuse filosoof ja kirjanik
- 1829 – Chester Alan Arthur, USA 21. president
- 1864 – Louis Lumière, prantsuse filmipioneer
- 1879 – Peyton Rous, USA arstiteadlane, Nobeli meditsiiniauhind 1966
- 1882 – Robert Hutchings Goddard, USA raketiteadlane
- 1887 – René Cassin, Prantsuse jurist ja poliitik, Nobeli rahuauhind 1968 (üks inimõiguste ülddeklaratsiooni teksti autoreid)
- 1908 – Joshua Logan, USA filmilavastaja
- 1930 – Reinhard Selten, Saksa majandusteadlane, Nobeli majandusauhind 1994
- 1936 – Václav Havel, Tšehhoslovakkia poliitik ja kirjanik
- 1940 – Rein Aun, eesti kergejõustiklane
- 1941 – Eduardo Duhalde, Argentina president 2002–2003
- 1951 – Bob Geldof, iiri muusik
- 1952 – Emomalii Rahmon (Emomali Rahmonov), Tadžikistani president
- 1958 – André Kuipers, hollandi astronaut
- 1958 – Neil deGrasse Tyson, USA astrofüüsik
- 1960 – Careca (Antônio de Oliveira Filho), Brasiilia jalgpallur
- 1962 – Mike Conley, USA kergejõustiklane
- 1965 – Mario Lemieux, Kanada hokimängija
- 1965 – Patrick Roy, Kanada hokimängija
- 1967 – Guy Pearce, Inglise-Austraalia näitleja
- 1972 – Grant Hill, USA korvpallur
- 1975 – Kate Winslet, inglise näitleja
- 1975 – Parminder Nagra, inglise näitleja
- 1976 – Ramzan Kadõrov, Tšetšeenia president
- 1981 – Joel Lindpere, eesti jalgpallur
- 1981 – Zhang Yining, Hiina lauatennisist
- 1982 – Michael Roos (Mihkel Roos), eestlasest NFL-i jalgpallur
- 1983 – Nicky Hilton, USA seltskonnategelane
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 5. oktoobril
- 1056 – Heinrich III, Saksa-Rooma keiser
- 1880 – Jacques Offenbach, Prantsuse helilooja
- 1918 – Roland Garros, prantsuse lendur
- 1933 – Nikolai Judenitš, Vene kindral
- 1943 – Ole Olsen, Taani filmitegija, Nordisk Filmi asutaja
- 1962 – Sylvia Beach, raamatukaupmees
- 1971 – Gustav Sergo, eesti meremees
- 1973 – Johannes Piiper, eesti zooloog
- 1976 – Lars Onsager, Norra keemik ja füüsik, Nobeli keemiaauhind 1968
- 1977 – Alfred Tooming, EELK peapiiskop 1967–1977
- 2011 – Steve Jobs, USA infotehnoloog ja ettevõtja
- 2020 – Mari Tarand, eesti raadioajakirjanik
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]- Õpetajate päev
- Portugalis Vabariigi päev (Implantação da República)
Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Haapsalu maksimumtemperatuur 21,2 °C (2020)[6]
- Tallinna maksimumtemperatuur 20,0 °C (2020), eelmine rekord oli 18,6 °C (1967)[6]
- Tallinna miinimumtemperatuur –2,7 °C (1977)
- Tartu maksimumtemperatuur 20,0 °C (2020), eelmine rekord oli 19,9 °C (1966)[6]
- Tartu miinimumtemperatuur –4,1 °C (2002)
- Narva maksimumtemperatuur 19,6 °C (2020), eelmine rekord oli 18,8 °C (1966)[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 10 aastat uut Eestit, lindiskandaal, Eesti Päevaleht, 23. juuli 2001
- ↑ Tiina Jaakson.Kooselu seaduse vastasele meeleavaldusele tuli inimesi erinevatest Eesti piirkondadest err.ee, 5. oktoober 2014
- ↑ Founding History of PEN International, 25. juuli 2011
- ↑ http://www.latvija20gadsimts.lv/apkopojums/notikumu-hronologija/
- ↑ Mati Graf. Kalevipoja kojutulek : 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini. Tallinn, 2008, lk. 235-238
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 В четырех городах Эстонии 5 октября был установлен температурный рекорд ERR, 06.10.2020