5. jaanuar
| << Jaanuar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2024 | ||||||
5. jaanuar on Gregoriuse kalendri viies päev. Juliuse kalendri järgi 23. detsember (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1928 – Tallinna-Harju prefekt Viktor Rotenbork astus ametisse.
- 1928 – Amanda Hiob pidas Tallinna Pühavaimu kirikus jutluse.
- 1935 – Vabariigi Valitsus pani seisma maksuraskustesse sattunud Türi linnavalitsuse ja -volikogu tegevuse.[1]
- 1935 – registreeriti Eesti Veespordi Liidu põhikiri; liidu esimeheks sai Voldemar Puhk.[2]
- 1953 – Pärnu Draamateater Endla nimetati ümber Lydia Koidula nimeliseks Pärnu Oblasti Draamateatriks.
- 1978 – Kuressaares loodi Saaremaa Kunstiklubi.
- 1981 – alguse sai kohtuprotsess Mart Nikluse ja Jüri Kuke üle, mis kestis 8. jaanuarini. Neid süüdistati nõukogudevastases tegevuses. Jüri Kukk suri samal aastal Vologda vangilaagris.
- 1988 – Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee büroo salajane otsus natsionalismi ilmingutest Eestis.
- 1989 – asutati Rumeenia-Moldova Kultuuri Selts.[3]
- 1994 – Pärnus asutati Pärnu Ooperi ja Balleti Fond.
- 1997 – Põhja-Eesti Pank ja Eesti Ühispank sõlmisid liitumislepingu.
- 1999 – Otepääl toimus esimest korda murdmaasuusatamise MK-etapp, kus Kristina Šmigun saavutas naiste 10 km klassikasõidus kolmanda koha; meeste 15 km klassikasõidus oli eesti meesuusatajatest edukaim Andrus Veerpalu, kes sai 22. koha, Jaak Mae oli 25. ja Meelis Aasmäe 29.
- 2001 – Tallinnas toimus Paul Kerese 85. sünniaastapäeva puhul sümpoosion teemal "Paul Keres – sajandi sportlane".[2]
- 2002 – Eesti Valitsus kinnitas Eesti Spordi Nõukogu põhimääruse; esimeheks sai Signe Kivi.[2]
- 2005 – Jüri Pihl andis teada oma lahkumisest riigi peaprokuröri kohalt ning soovis asuda ametisse justiitsministeeriumi kantslerina. Justiitsministeeriumi senine kantsler Priidu Pärna palus end 1. veebruarist ametist vabastada.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1463 – Pariisist pagendati François Villon.
- 1477 – Prantsuse väed võitsid Nancy lahingus Burgundia vägesid ja tapsid Burgundia hertsogi Charles Südi.
- 1500 – Ludovico Sforza vallutas Milano.
- 1665 – Pariisis ilmus esimese Euroopa teadusajakirja Journal des sçavans esimene number.
- 1675 – Prantsuse väed võitsid Turckheimi lahingus Brandenburgi vägesid.
- 1757 – Louis XV pääses eluga Robert-François Damiensi tehtud atentaadist.
- 1769 – James Watt patenteeris aurumasina.
- 1781 – Suurbritannia sõjavägi põletas maha Richmondi Virginias.
- 1813 – Taani kuulutas välja riigi pankroti.
- 1875 – Pariisis avati ooperiteater Palais Garnier.
- 1895 – Dreyfusi afäär: kuulutati välja Alfred Dreyfusi kohtuotsus, millega Dreyfusilt võeti sõjaväeline auaste ja ta saadeti eluks ajaks Kuradisaarele.
- 1900 – Iiri liider John Edward Redmond kutsus üles mässama Briti ülemvõimu vastu.
- 1909 – Colombia tunnistas Panama iseseisvust (seni oli Panama osa Colombiast).
- 1912 – Kuu oli Maale kõige lähemal, ainult 356 375 km kaugusel. See rekord saab ületatud 4 km võrra alles neljapäeval, 1. jaanuaril 2257.
- 1913 – Lemnose merelahing, Türgi laevastik suruti Dardanellidesse.
- 1933 – algas Kuldvärava silla ehitamine San Francisco lahel.
- 1940 – USA Föderaalsele Kommunikatsiooni Komisjonile demonstreeriti FM-raadiot.
- 1947 – asutati Lõuna-Korea kontsern LG Group.
- 1953 – Pariisis Théâtre de Babylone'is esietendus Samuel Becketti näidend "Godot'd oodates".
- 1957 – Eisenhoweri doktriin: USA president Dwight Eisenhower esitas Kongressile kinnitamiseks uue välispoliitilise kava, millega Lähis-Ida kuulutati USA eluliste huvide piirkonnaks.
- 1968 – Alexander Dubčeki võimuletulekuga algas Praha kevad.
- 1972 – USA president Richard Nixon kuulutas välja Space Shuttle'i programmi.
- 1976 – Kambodža: Khmeeri Vabariigist sai Demokraatlik Kampuchea.
- 1980 – Hewlett-Packard teatas oma esimesest personaalarvutist.
- 1993 – Shetlandi saarte juures jooksis karile naftatanker Braer, lekkis 84 700 tonni naftat.
- 1993 – USA Washingtoni osariik hukkas Westley Allan Doddi, tegemist oli esimese ametliku poomisega pärast 1965. aastat.
- 2005 – avastati taevakeha, millele esialgu pandi koodnimi Xena, 2006. aastal aga nimetati see kreeka tülijumalanna järgi Eriseks.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 5. jaanuaril
- 1546 – Francisco Suárez, jesuiidi preester ja teoloog
- 1767 – Jean-Baptiste Say, prantsuse majandusteadlane
- 1838 – Marie Ennemond Camille Jordan, prantsuse matemaatik
- 1855 – King Camp Gillette, ameerika leiutaja ja tööstur
- 1876 – Konrad Adenauer, Saksamaa Liitvabariigi kantsler 1949–1963
- 1904 – Paul Ambur, eesti kirjandusloolane
- 1906 – Romulus Tiitus, eesti karikaturist ja följetonis
- 1921 – Friedrich Dürrenmatt, šveitsi kirjanik
- 1923 – Endel Taniloo, eesti skulptor
- 1928 – Zulfikar Ali Bhutto, Pakistani president 1971–1973 ja peaminister 1973–1977
- 1928 – Walter Mondale, USA asepresident 1977–1981
- 1932 – Umberto Eco, itaalia kirjanik
- 1932 – Raissa Gorbatšova, Mihhail Gorbatšovi abikaasa
- 1938 – Juan Carlos I, Hispaania kuningas (aastast 1975)
- 1949 – Jaak Viller, eesti teatritegelane
- 1952 – Elle Kull, eesti näitleja
- 1952 – Kaupo Pollisinski, eesti pangandustegelane
- 1953 – Hele Everaus, eesti arst ja arstiteadlane
- 1956 – Aleksander Pulver, eesti psühholoog
- 1961 – Peeter Jalakas, eesti teatrijuht, lavastaja ja teatriuuendaja
- 1964 – Margus Linnamäe, eesti apteegi-, kinnisvara- ja meediaärimees
- 1967 – Jaanus Vaiksoo, eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik
- 1969 – Marilyn Manson (Brian Hugh Warner), ameerika muusik
- 1970 – Karli Lambot, eesti ettevõtluse korraldaja
- 1975 – Anti Randviir, eesti semiootik
- 1986 – Laura Kõrgemäe, Eesti Miss 2005 ja modell
- 1994 – Ingrid Margus, eesti näitleja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 5. jaanuaril
- 1589 – Caterina de' Medici, Prantsuse kuninganna
- 1762 – Jelizaveta I (ka Jelizaveta Petrovna), Venemaa keisrinna
- 1927 – Jaan Raamot, Eesti poliitik, põllumees ja pedagoog
- 1933 – Calvin Coolidge, USA president 1923–1929
- 1935 – Leopold Tõnson, eesti sporditegelane
- 1947 – Karl Pehka, eesti koorijuht
- 1955 – Jevgeni Tarle, vene ajaloolane
- 1970 – Max Born, juudi päritolu saksa füüsik
- 1974 – Johannes Oskar Lauri, eesti kirikutegelane
- 1977 – Artur Adson, eesti luuletaja ja näitekirjanik
- 1977 – Charles Mingus, USA džässmuusik, kontrabassimängija, helilooja, ansamblijuht, eksperimenteerija ja muusikaõpetaja.
- 1987 – August Sokk, eesti korvpallur ja korvpallitreener
- 1991 – Tõnis Kint, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 1970–1990
- 1998 – Sonny Bono, USA laulja, näitleja, poliitik (suusaõnnetus)
- 2003 – Roy Jenkins, Briti poliitik
- 2013 – Urmas Kokassaar, eesti bioloog
- 2013 – Vello Saatpalu, Eesti insener ja poliitik
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]- Õigeusu kirikus märtrite Theopemptose ja Theonase mälestuspäev
Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna maksimumtemperatuur 6,4 °C (1973)
- Tallinna miinimumtemperatuur –24,7 °C (1987)
- Tartu maksimumtemperatuur 6,1 °C (1937)
- Tartu miinimumtemperatuur –32,9 °C (1987)
- 2008/2009 talve madalaim õhutemperatuur –21,1 °C Jõgeval[4]